Eile viimast päeva Hansapanga peakorteri 12. korrusel asuvast aknast Tallinna vaadet imetlenud Indrek Neivelt tõdes, et kõrgel töötades näeb palju päikest: «Statistika järgi on Eestis päikest vähe, kuid siin on uskumatult palju päikeselisi ilmasid olnud.» Foto: Toomas Huik

«Poeg ütles, et nüüd saame rohkem koos mängida,» naeris Neivelt, kelle tõusvas joones kulgenud pankurikarjäär sai alguse juba 1991. aastal.

Viimaste nädalate meediatähelepanu on 38-aastase pangajuhi ilmselgelt ära väsitanud, ehkki piltidelt ja intervjuudest meelde jäänud tõsisest olekust ei olnud tema viimasel tööpäeval jälgegi alles.

Neivelt naeris ka lahkumise kohta käivate tüütute küsimuste peale. «Ma olen veel noor mees, mitte ei lähe pensionile. Ma elan veel!» hüüatas ta.

Tulevikuplaanidelt ei soovinud pankur esialgu saladuskatet kergitada: «Ma ütlen kõigile, et ma ei tea, mida ma tegema hakkan. Mul on palju ideid, aga ei ühtegi plaani.»

Natuke kurb lahkumine

See ei tähenda, et ta kõiki saabunud tööpakkumisi ei kaaluks. «Võib-olla teen hoopis ise midagi,» jättis Neivelt küsimuse õhku. Tõsi on see, et töö pangas on nõudnud sageli perest eemalolekut ja reisimist.

Viimasel tööpäeval tal erilisi ülesandeid enam ootamas polnud: «Siia-sinna tuleb veel mõned allkirjad anda, kohe tuleb üks auditiga seotud intervjuu.»

Neivelt lasi pilgul ringi käia oma kabinetis, mille seina ääres seisid kastid asjade ja paberitega.

Detsembris saanuks tal sellesse kabinetti asumisest kümme aastat. «Muidugi on natuke kurb ka,» tunnistas ta ja vaatas aknast välja, kus avaneb ülev vaade kesklinnale.

Pärast tööpäeva lõppu oli pangas oodata väikest pidu, kuid suurem tähistamine tuleb siis, kui Tallinnasse saabuvad Läti ja Leedu kolleegid. «Kolleegidega on mul alati väga vedanud, panga algusaegadest peale,» kiitis ta.

Tolerantne juht

Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles, et Neivelt on päikeseline inimene, kellega on meeldiv suhelda: «Muidugi on kahju, et ta ära läheb.»

Neiveltiga aastaid koos töötanud Hansapanga Grupi kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht Mart Tõevere ja projektijuht Rasmus Rask kinnitasid, et ta ei jaga käske, vaid on oma alluvatele pigem kaasamõtlejaks ning valib enda kõrvale ise otsustada suutvad inimesed. «Ta ei salli käsutäitjaid ja ümmardajaid,» märkisid nad.

«Kui lugeda käsiraamatut, kuidas üks ettevõte peaks toimima, siis Hansapank just nii toimibki,» kiitis Rask, kes on olnud Neivelti otsene alluv. «Mu elukaaslane ütleb, et ei suuda ette kujutada, kuidas nii hea organisatsioon saab olemas olla.»

Samas tunnistati ka lahkuva pangajuhi puudusi. «Tema tolerantsus on tugevam kui võime anda negatiivset tagasisidet,» nentis Rask. Kuid tippjuht peab suutma ka kriitikat teha.

Neivelti lahkumisest mingit suurt muudatust pangatöötajad ei oota. «Hannes Tamjärv ütles kunagi Jüri Mõisa äraminekul, et Mõis ehitas üles nii hea organisatsiooni, et see töötab hästi edasi ka temata,» märkis Tõevere. «Ma ütleksin sama ka Neivelti lahkumisel.»

Mida võiks Neivelt teha 10 või 20 aasta pärast, ei osanud tema kolleegid ja sõbrad esimese hooga öelda, kuid usuvad, et Neiveltist kuuleb Eesti ühiskond tulevikus kindlasti.

Hansapanga asutajate hulka kuuluv Heldur Meerits arvas, et poliitikasse Neivelt ei lähe.

«Kõige lihtsam on kujutleda Indrekut edaspidi mõnda ettevõtet juhtimas, kuid olen veendunud, et ta mõjutab Eesti ühiskonda ka tulevikus, sest tal on väga tugev ühiskondlik närv,» kiitis Meerits.

Ühena vähestest on Neivelt propageerinud Eestis sotsiaalselt vastutustundlikku investeerimist. «Olen seisukohal, et ühiskonnas peab tugev toetama nõrgemat. Väiksemas keskkonnas on seda veelgi enam vaja,» kommenteeris ta ise oma suhtumist. Kuid lisas, et nii mõtlevaid ettevõtjaid on Eestis rohkem.

Suurt pauku ei ennusta

«Meil on lihtsalt olnud võimalik toetada,» nentis lahkuv pangajuht. Enda sõnul ei ela ta klaaspurgis rikkuri elu. Raha kohta ütles pankur, et kahte ülikonda ju ikka korraga selga ei pane.

Raha tuleb investeerida, ja kui vaja on, siis tuleb ta enda kinnitusel ka Eesti keskmise palgaga kuus välja. «Küll ma tulen. Mul on sõpru, kes teenivad Eesti keskmist palka,» kinnitas Neivelt, kes pangajuhina teenis väidetavalt 300 000 krooni kuus. Kuid ta on öelnud, et Läti, Leedu ja Venemaa kolleegid teenivad temast tunduvalt rohkem.

Eesti panganduses tema sõnul aga lähiaastatel mingit suurt pauku või tagasilööki oodata ei ole. «Eesti on ka siis endiselt vaene riik,» tõdes lahkuv pangajuht.

Teised temast

Olari Taal , riigikogu liige, endine hoiupankur:

Indrek Neivelt on mees, kes võib teha iga asja. Minu jaoks ei oleks üllatav, kui ta oleks 10 või 20 aasta pärast mõne Euroopa firma tippjuht. Poleks ka ootamatu, kui ta oleks mõne suure kunstigalerii mänedžer või Eesti president.

Tema puhul on kõik võimalik, sest jumal on andnud talle kõik vajalikud omadused. Ta on arukas, sõnapidaja, usaldusväärne, virk. Negatiivseid omadusi ei oskagi ma nimetada. Nooruses oli ta võib-olla liiga usaldav, aga see ei ole sugugi negatiivne, vaid noorusele omane.

Keegi ei kujuta teda poliitikuna ette ehk seetõttu, et ta on seda ise alati eitanud. Poliitikas on liiga palju näilisust ja pisisulitsemist.

Heldur Meerits , Hansapanga asutaja:

Indrek Neivelti iseloomustab kaks asja. Ühelt poolt tema praktiline talupojamõistus, analüüsivõime ja hea haridus. Teiselt poolt on ta silmatorkavalt korralik inimene, kõrge moraaliga.

Samas on tal hea huumorimeel. Ta on seda tüüpi inimene, kellel on palju võimalusi ükskõik mida teha. Kahjuks ma tema ootusi ja lootusi täpselt ei tea. Aga ma ei usu, et ta poliitikukarjääri valib, sest selleks on ta liiga hea inimene.

See, et Indrek on viimasel ajal rõhutanud rahvusliku kapitali tähtsust, tähendab, et Eestis on pendel liiga ühte äärmusesse läinud. Väliskapital on vajalik, kuid siin peab tasakaal valitsema.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.86