| |
|
 |
Põhiseaduskomisjoni loodud töörühm otsib muu hulgas vastust ka sellele, kas ELi põhiseaduslepingu võib ratifitseerida ilma Eesti põhiseadust muutmata.
Foto: AFP/SCANPIX |
|
Eksperdid vaidlevad uue põhiseaduse loomise üle
(14)
23.04.2005 00:01
Rasmus Kagge, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Mitu tunnustatud spetsialisti riigiõiguse alal seisavad vastu Euroopa
Inimõiguste Kohtu kohtuniku Rait Maruste ettepanekule, et Eestile tuleks teha
uus põhiseadus.
Mõtte teha Eestile uus põhiseadus käib Maruste välja tänase Postimehe arvamusküljel. Maruste leiab, et ajal, kui 90. aastate hakul püstitatud eesmärgid on saavutatud ja riik peab endale seadma uued sihid, vajab uuenduskuuri ka põhiseadus. «Nii mõndagi, mis kirjutati omal ajal põhiseadusesse ajastu ja olude sunnil või hirmudes, on kaotanud praeguseks tähenduse,» kirjutab Maruste. Reinsalu pole nõus Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe, respublikaan Urmas Reinsalu sõnul pole Maruste väljaütlemised talle uudiseks, sest põhiseaduse uuendamise vajadusest rääkis viimane juba mullu sügisel õigusteaduste päeva konverentsil. Reinsalu oli sel üritusel Maruste oponent, nagu ka nüüd. «Riik ei ole praegu sellises riigiõiguslikus seisus, et vajaksime põhiseaduse uut teksti, nagu arvab Maruste,» selgitas Reinsalu. Oma hinnangut põhjendab ta väitega, et põhiseaduse oluline väärtus on selle toimimise pikaajalisus. «Seaduse ümberkirjutamine oleks meie õigusteadusliku lähteülesande või sihiku valesti seadmine.» Maruste idee vastu on ka Tartu Ülikooli korraline professor Paul Varul. 1997–1998 aastail põhiseaduse ekspertiisikomisjoni juhtinud Varuli sõnul on põhiseadusel põhjapanev ühiskondlik ja kultuuriline tähendus, see pole pelgalt juriidiline tekst, mida võiks aeg-ajalt välja vahetada. Nii Varuli kui Reinsalu sõnul tooks uue seaduse kirjutamine kaasa kogu õigussüsteemi ja -praktika muutumise. «Nüüd, kui meil kõik olulised seadused on lõpuks enam-vähem olemas, ei ole vaja süsteemi enam muuta, vaid arendada,» lausus Varul. «1992. aasta põhiseadus on selleks liiga hea, et teda kõrvale jätta.» Veelgi kategoorilisem on parlamendi põhiseaduskomisjoni liige, isamaaliitlane Mart Nutt, kelle hinnangul tuleks põhiseadust muuta üksnes äärmise vajaduse korral. «Sealt lihtsalt stiilivigu ja ebakõlasid leides teha kohe järeldus, et põhiseadus on vaja põhjalikult ringi kirjutada – see on pigem riigi stabiilsust kõigutav kui suurendav käitumine,» ütles ta. Nutt tõi näiteks Ameerika, kus põhiseadus pärineb 18. sajandi lõpust, ja Norra, kus seadus kehtib 1814. aastast. Nuti sõnul on mõlema puhul tegu väga stabiilse demokraatiaga. Siiski ei ole keegi kolmest põhiseaduse üksikteemade kohendamise vastu. Reinsalu peab mõistlikuks teha parandusi ükshaaval ja järk-järgult. «Maruste toodud näited, mida peaks põhiseaduses muutma, on enamikus õigustatud, ent need hõlmavad vaid osa põhiseadusest,» lisas Varul. Seaduse põhjalik ekspertiis on Varuli sõnul juba aastail 1997–1998 tehtud ja parandusettepanekud on olemas. Vajalikud parandused «Neid tuleks praegu ära kasutada ja eelkõige ELi õiguse aspektist kogu põhiseadus uuesti läbi analüüsida,» selgitas Varul. «See analüüs peaks viima vajalike parandusteni, mitte uue põhiseaduseni. Väärikam ja kindlam on parandatud vana põhiseadus kui uus.» Reinsalu peab vajalikuks euroliidu küsimuses põhiseaduse analüüsi. Sellega tegeleb aasta hakul parlamendi põhiseaduskomisjoni loodud ja Reinsalu juhitav 30-liikmeline spetsialistide töörühm. Rühm otsib vastust, kas ELi põhiseaduslepingu võib parlamendis ratifitseerida ilma Eesti põhiseadust muutmata. Reinsalu sõnul pidi töörühm oma seisukohad esitama 1. maiks, kuid see võib viibida, sest dispuut õigusteadlaste vahel on osutunud ägedaks.
|
