|
Erikomisjoni aseesimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Kaia Iva sõnul
arutas komisjon täna küsimust Reiljani võimalikest muudest seni kajastamata
tuludest.
Tema sõnul nõudis riigiprokuratuur möödunud aastal komisjonilt välja Reiljani
majanduslike huvide deklaratsioonid alates 2003. aastast.
«Kokku sai edastatud oktoobris seitse deklaratsiooni ja seega on
kriminaalmenetluse käigus tõenäoliselt kontrollitud ka seal kajastatud
informatsiooni,» ütles Iva BNSile.
Ta märkis, et kuna Reiljani suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, siis
täiendavat kontrolli erikomisjon otstarbekaks ei pea. Küll aga soovib komisjon
tema sõnul kohtuda peaprokurör Norman Aasaga, et saada rohkem informatsiooni,
kui tulemuslikult on võimalik Eesti õigusruumis lahendada küsimusi, kus tekib
kahtlus, et inimese kulutused ületavad tema sissetulekuid.
Reiljani võimalikele muudele tuludele viitas riigiprokuröri Laura Feldmanise
eelmisel reedel allkirjastatud määrus, millega lõpetati maadevahetuse
kriminaalasjas menetlus ühes episoodis, kus ärimees Andres Sarrit kahtlustati
Reiljanile altkäemaksu andmises. Kohtueelses uurimises ei leidnud kinnitust, et
Sarri andis Reiljanile mingit vara või soodustust või et Reiljan sai Sarrilt
soodustust või vara.
Samas tegi juhtumit uurinud kaitsepolitsei kindlaks, et Sarri oli tasunud 186
244 krooni väärtuses Reiljani eraarveid, kuid ärimees väitis ölekuulamisel, et
Reiljan maksis selle talle hiljem sularahas tagasi.
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt ei tuvastanud Reiljani
pangakontot uurinud ekspert, et Reiljan oleks väidetaval maksmise ajal võtnud
oma arvelt välja reiside kuludele vastavaid sularahasummasid. Kuna aga Reiljani
deklareeritud tulud alates 2000. aastast ja laekumised pangakontodele on
väiksemad kui eksperdile esitatud väljaminekute aruanne, oli tal eksperdi
hinnangul muidki sissetulekuid, mille arvelt võis ta ka Sarrile reiside eest
tasuda.
|
