Koeraplika Lotte. Foto: Eesti Joonisfilm

Kuigi «Leiutajateküla Lotte» linastus kinodes tunamullu, lähevad poodides endiselt kaubaks koeratüdrukuga seotud tooted.
Näiteks eelmise aasta lõpus müügile tulnud Lotte nukku on nüüdseks müüdud üle 16 000. Lisaks leiab poest muu hulgas Lotte lauamänge, jooke, ja isegi dušigeel on olemas, vahendas ETV24 «Kultuuriuudiseid».

Filmi produtsendi Riina Sildose sõnul tehakse ettepanekuid koostööks pea igal nädalal mitu tükki.

«Me oleme juba autoritega kokku leppinud, et me vaatame kõik need ettepanekud, mis tulevad, väga täpselt läbi, ja kunagi ei saa olema Lotte viinereid, sest omad ei söö ju üksteist,» rääkis Sildos.

«Need tooted, kus Lotte peal on, peavad olema väga lastesõbralikud ja peavad olema last arendavad,» lisas ta.

Lotte toodete menu järgi võiks arvata, et Eesti Joonisfilm on leidnud endale hea tuluallika ja lausa kümbleb rahas. Sildose sõnul on asi sellest siiski kaugel. «Ta moodustab Eesti Joonisfilmi filmide eelarvest väga väikese osa,» nentis Sildos.

Kirjanik Andrus Kivirähi sõnul ei saa autoril olla midagi oma tegelaskuju populaarsuse vastu. Lisaks Lottele limonaadiseast Limpast raamatu üllitanud kirjaniku sõnul on tähtis kvaliteet.

«Autori jaoks pole vahet, kas tegelase nimi on Mati või Limpa. Limpa on erandlik juhus Eestis, et kommertslikust brändist on tehtud raamat. Võibolla tulevikus on hetk, kus Limpa limonaadi ei mäletata, aga raamat on ikka alles,» arvas Kivirähk.

Reklaamispetsialist Marek Reinaasi sõnul on tegelaskujude kui brändide kommertsedu kapitalistlikus ühiskonnas loogiline areng ning selles pole midagi halba.

«Kõik need asjad, mis ühel või teisel moel inimestele korda lähevad, on võimalik ära kasutada turunduses või reklaamis. Teine küsimus on see, kas seda igakord on tarvis teha,» sõnas Reinaas.

Ta meenutas, et kaubamärgi edu ärimaailmas hoiab ka filmi vastu huvi üleval.