Filmifestival viib vaataja maailma eri nurkadesse
24.03.2008 00:01
Kerttu Jänese, Tartu Postimees
Tänasest nädala lõpuni saab Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas
hommikust õhtuni filme vaadata – algab visuaalse kultuuri festival
Maailmafilm. |
| |
|
 |
Maailmafilmi festivali programmi koordinaator Liivo Niglas.
Foto: Margus Ansu |
|
|
|
|
Tänavune dokumentaal- ja antropoloogiliste filmide festival on juba viies. Kavas on poolsada filmi kolmekümnest riigist, sama palju tuleb kohale ka filmide autoreid ja produtsente.
Festivali filmide valik tehti kuuesaja filmi hulgast. «Kriteeriumiks on see, et need peavad olema analüüsivad ja laias laastus antropoloogilise lähenemisega filmid,» rääkis Maailmafilmi festivali tegevjuht Taavi Tatsi. «Lihtsalt provokatiivseid esteetilisi eksperimente me ei näita.»
Elamuse andjad
Festivalil esilinastuvad Meelis Muhu «Aljoša» ja Liivo Niglase, Diane Perlovi ja Frode Storaasi film «Kalarahvas», mis valmis osana suuremast rahvusvahelisest koostööprojektist ja viidi ellu California teaduskeskuses.
«Kalarahvas» räägib jõe ääres elavatest indiaani hõimudest, kes elatuvad lõhepüügist.
«Film räägib kaudselt ökoloogilistest probleemidest, aga keskendub sellele, millist sidet indiaanlased jõega kultuuriliselt näevad,» rääkis Maailmafilmi programmi koordinaator ja filmi režissöör Liivo Niglas. «Jõgi on oluline nende maailmapildi seisukohalt: kõigil on elus kindel eesmärk ja lõhede eesmärk on inimesi toita. Kui näiteks ühes jões lõhepüük ära keelata, siis surevad seal kõik lõhed ära, sest nad on kurvad, et ei saa oma eesmärki täita.»
Antropoloogilised filmid eeldavad süvenemist: sotsioloogid uurivad näiteks venelaste ja eestlaste läbisaamist, saates välja küsimustikke, ent antropoloog läheks ja elaks aasta otsa eestlaste või venelaste peres.
«Ühe filmi tegemine võtab kuid ja aastaid, sest filmitavate inimeste tundmaõppimine võtab kaua aega,» nentis Niglas.
Heast antropoloogilisest filmist saab inimene kogemuse, mis tunne on elada filmitava inimese nahas.
Tatsi soovitab filmisõpradel külastada festivali kodulehte, kus on üleval filmide tutvustused, et endale meelepärane välja valida.
«Sealt saab aimu, mis võiks just sellele konkreetsele inimesele korda minna: naisteema, eksootilised kultuurid, linnakultuurid või midagi muud,» märkis Tatsi. «Võib ka muidugi niisama kohale tulla, sest iga hetk viivad filmid vaataja erinevatesse maailma nurkadesse.»
Ühtki filmi Tatsi kavast esile tõsta ei taha. «Iga film on omal moel hitt,» sõnas ta. «Väga huvitavaid kultuurinähtusi või mõne kogukonna inimeste elu näitavad nad kõik.»
Eriprogrammid
Festivalil on ka kolm eriprogrammi: kirjanikud filmis, mida kureerib Arvo Valton, visuaalantropoloog Timothy Aschi filmide retrospektiiv ning kaheksa filmi inimestest ja linnast.
Filmidel on ingliskeelne tõlge, eestikeelse tõlkega filme saab vaadata alates kella viiest õhtul ja terve laupäevase päeva. Lisaks filmiprogrammile saab festivalil vaadata fotonäitusi.
Maailmafilm 2008
• Visuaalse kultuuri festival.
• Antropoloogilisi filme ja dokumentaalfilme näidatakse tänasest laupäevani.
• Seansid 40 ja 25 kr (õpilased, tudengid, pensionärid, invaliidid), päevapiletid 75 ja 50 kr, festivali passid 300 ja 200 kr.
• Tänane programm «Eesti dokumentaalfilmid kirjanikest» tasuta.
• Rohkem teavet www.worldfilm.ee.
|
|
|
|
|
