Krobeliste kuuskede torkivad okkad
24.03.2008 00:01
Pille-Riin Purje, teatrikriitik
Kui ma Eesti Draamateatris täna õhtul etenduvat Urmas Lennuki näidendit
«Päeva lõpus» lugesin, leidsin eelviimaselt leheküljelt vaimustava
kvintessents-remargi: «Tepo naeratab ja muutub krobeliseks kuuseks.» |
| |
|
 |
Jakobi (Erik Ruus).
Foto: Toomas Tuul |
|
|
|
|
Kas Rakvere teatri laval, autori enda lavastuses, muutub Toomas Suumani vinge vanamees Tepo krobeliseks kuuseks? Ega tal olegi vaja muutuda, ju oli Tepo kuusk juba siis, kui ta Siberist tagasi tuli, elu ja lootus alles. Juurdunud krobeline okaspuu kodukülas, kus kooli kinnipanemine on viimne vaigupiisk karikasse.
Torkivate sõnadega lugu
Ju siis 21. sajandi Eesti külas muutuvadki inimesed puudeks. Need, kes ära ei lähe. Need, kes ära käivad ja tagasi tulevad. Muututakse metsaks, mis ajab juuri kambris ja hinges – nagu Liina Tepandi kujundus mõjusalt kinnitab. Vanaisa metsaks, mida ei saa kunagi rahaks vahetada. Nagu mälestusigi.
Mälestustest ja lootusest saab kirjutada näitemängu. Torkivate sõnadega vendluse loo. Just seda Urmas Lennuk ongi teinud. Mõttelise järjena näidendile «Rongid siin enam ei…», kus vennad Jakobi ja Peteri matsid oma ema.
Vahepeal on üks kui teine vend elanud linnas, ilma katuse ja aiata. Nüüd tuleb linnavurhvi Peteri (Velvo Väli) maale, ise kõrvuni võlgades. Vend Jakobi (Erik Ruus) tahaks päriselt mäletada lapsepõlve pühapäeva tunnet, mil multikad lõppesid alati hästi.
Miski on mäda siin riigis
Peteri on linnas kirjutanud ilusa väljanägemisega raamatu «Sünnipäevalapsed». Aga nende kaante vahel lapsepõlve pühapäevade tunnet ei ole. Nüüd jääb Peteri maale. See sisendab lootust, et ta kirjutab läbini ausa raamatu kodukülast. Ilmugu see trükis või mitte. Paber ju puu.
Toomas Suumani selge osaduse ja täpse sõnumiga vahendatud tüvitegelane Tepo on mees, keda tavaks hüüda külafilosoofiks. Mõnikord vast ka külaullikeseks. Torkivaks tõeütlejaks, narriks sõna täpseimas mõttes.
Ent vabariigi pisivõimurid ei ole hingelt kuningad, kes suudaksid ja oskaksid kuulata pärisnarre.
Kus on Vargamäe kuningriik? Vanaema juures? Kui narr on sunnitud haarama sõnarelva asemel püssi, on miski mäda Eesti riigis. Aga teater, kes tajub oma väärikat narristaatust ja kannab narri vastutust, on elujõuline metsapuu õnnelikus külas.
«Päeva lõpus» etendub täna kell 19 Eesti Draamateatris.
Uuslavastus
Urmas Lennuk
«Päeva lõpus»
Lavastaja Urmas Lennuk
Esietendus 14. märtsil Rakveres
|
|
|
|
|
