Stanislav Bulganin: mitte oht, vaid mõistmise lootus
24.03.2008 00:01
Stanislav Bulganin, päevatoimetaja
|
| |
|
 |
Stanislav Bulganin |
|
|
|
|
Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop väljendas muret selle üle, et eesti keele puhtus on ohus seepärast, et seda õpivad ja räägivad mitte-eestlased.
Ajaloolis-lingvistilise praktika vaatevinklist tundub selline väide veider.
Muidugi on kakskeelses ühiskonnas keelte vastastikune mõju mõnes mõttes vältimatu, kuid mõju tugevus erineb iga konkreetse juhtumi puhul.
Tahaks tuua kaks näidet, kuidas riigikeel ja rahvusvähemuste keel teineteist mõjutavad. Juttu tuleb sellisest Euroopa Liidu riigist nagu Hispaania – Katalooniast ja Baskimaast. Esimesel juhul on katalaani keele mõju hispaania keelele päris suur isegi suuresti hispaaniakeelses Barcelonas.
Kohalikku hispaanlast, kes ei valda katalaani keelt, võib kergesti eristada riigi teiste regioonide esindajatest mitte ainult selle poolest, et tema sõnavaras on rohkelt katalanisme ja hispaania keelele võõrapäraseid grammatilisi konstruktsioone. Isegi foneetilisel tasemel, omapärase aktsendi järgi võib aru saada, et see hispaanlane on just Katalooniast pärit.
Kuid siin on tegemist kahe lähedase keelega, mis on ühest keelerühmast pärit, ja mis kahe kogukonna ajalooliselt pehmelt öeldes mitte kõige sõbralikumatest suhetest hoolimata ei saa eksisteerida ilma teineteisele mõju avaldamata.
Hoopis teine situatsioon on Baskimaal. Selle aja jooksul, kui ühel territooriumil on koos elanud kahe rahvuse esindajad, baskid ja hispaanlased, kohalike hispaanlaste keel mitte üksnes ei võtnud üle baski keele jooni, vaid seda peetakse üldse üheks «puhtamaks» keeleks.
Baski keel, olles rahvusvähemuse keeleks, erineb hispaania keelest nii palju, et eksisteerib peaaegu paralleelselt.
Mitte-eestlastest rahvusvähemus on Eestis, nagu teada, suures osas venekeelne. Kas tasub karta, et nii palju eesti keelest erineva vene keele kandja poolt eesti keele äraõppimine mõjutab selle riigi enamuse keelt grammatiliselt ja foneetiliselt?
Eesti keele puhtuse eest võitlejad peaks pigem kartma inglise keele mõju, mis tungib teistesse keeltesse koos infotehnoloogia ja noorte pop-kultuuri slängi elementidega.
Aga see fakt, et üha suurem protsent Eesti venekeelsetest elanikest tunneb eesti keele vastu huvi ja hakkab selles rääkima, kõneleb mitte ohtudest, vaid annab teineteise mõistmise ja samal territooriumil elava kahe kogukonna vahelise lõhe kahanemise lootust. |
|
|
|
|
