|
Täna kell 13:38 sai häirekeskus teate, et Raplamaal Nõmmkülas on süttinud
laudaga ühise katuse all asuv elumaja. Päästjate kohale jõudes oli suure
talumaja katus juba ära põlenud. Paarikümne meetri kaugusel majast asus
lõkkease, kus hommikust saati oksi oli põletatud.
Lõkkest lendunud säde süütas hoone pööningu. Tulekahju märgati, kui katuse
harjast hakkas suitsu tulema.
«Kuna pööning oli kogu maja ulatuses üks ruum, oli tulel piisavalt õhku, et
kiiresti levida,» ütles kohal käinud Lääne-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo
inspektor Raido Mets.
Elumajast lendunud sädemetest võtsid tuld ka kaks puidust kõrvalhoonet, kuid
nendele põlengutele panid päästjad kiiresti piiri.
Elumaja asus lõkkeasemest allatuult. «Kustutustööde ajal tuul keerutas. Lõkke
tegemisel tuleb arvestada, et tuule suund võib muutuda,» lisas Raido Mets.
Tuul võib lõkkest lenduvad sädemed väga kaugele kanda, ka paljud kulupõlengud
on alguse saanud prahi põletamise lõkkest teatas päästeamet.
Päästeamet manitses inimesi kindlasti lõkkel pidevalt silma peal hoidma.
Lõkke põlemisjäägid tuleb hoolikalt kustutada, sest sädemed on väga elujõulised.
Tule tegemisel peab arvestama kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja, mis võib
omavalitsuse territooriumil prahi põletamise keelata. Lõkke tegemine on sama
ohtlik kui kulu põletamine.
Kulu põletamine on keelatud lume sulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni ehk
ajal, mil looduses on tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
Tänavu on päästjad üle Eesti saanud loodustulekahjudele ligi sada
väljakutset. Toimetas Aivar Õepa, PM online |
