Riigipalgad tõusmas parimaks
(91)
23.02.2005 00:01
Aivar Reinap, majandustoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Riigikassast palka saavate inimeste keskmine palk on tänu viimaste aastate kiirele kasvule järele jõudnud välisosanikega firmadele, mistõttu on riik muutunud kõige ahvatlevamaks tööandjaks.
Riik maksis mullu neljandas kvartalis keskmiselt 9565 brutokuupalka, mis jäi vaid 28 krooniga alla aastaid kõrgeimat palka maksnud välisomanikega firmadele. Eesti keskmine palk ulatus samal ajal 7704 kroonini. Arvestades, et riigiteenistujate palk kasvas aastaga ligi kümnendiku ehk kaks korda kiiremini välisomanikega firmadest, siis tõuseb riik tööandjana tõenäoliselt lähiajal palgaturu liidriks. «Olen juba pikemat aega soovitanud noortel minna 4-5 aastaks riigiasutustesse tööle, kus lisaks korralikule palgale saab ka laiemat koolitust ning tegeleda lisaks huvitavate koostööprojektidega, mis annavad tööle lisavärvingut,» kommenteeris Ariko Reservi juht Igor Päss. Palgatõus suurfirmades Avaliku halduse ja riigikaitse töötajate keskmine kuupalk ületas tänu 1500-kroonisele ebaregulaarsele kvartalipreemiale aasta lõpus 10 000 krooni piiri, jäädes maha vaid finantsvahendusest. Haridus- ja tervishoiutöötajate palgad kasvasid aastaga 12 protsendi võrra, jäädes hoolimata kiirest kasvust veel mõnesaja krooniga keskmisele palgale alla. Samas on töötlev tööstus vajumas palgatabelis järjest tahapoole. «Mida suurem firma, seda lihtsam on palka tõsta ja riik ongi kõige suurem,» märkis Imavere saeveski juht Peedo Pihlak. «Ise oma rahakotti käsutaval eraomanikul oleks küll tahe tõsta palka, kuid tihti pole selliseid võimalusi.» Pihlaku sõnu kinnitab ka palgastatistika, mille järgi vähem kui 50 töötajaga firmades tõusis palk mullu 5 protsenti 6000 kroonini, samas kui üle 50 töötajaga ettevõtetes 9 protsenti 8201 kroonini. Imavere saeveskis on palgad tõusnud vaid efektiivsuse tõusu ehk parema töö arvelt ehk toodanguühiku kohta pole palgakulud aastate lõikes suurenenud. Käärid kasvavad Maakondadest teenitakse üle keskmist palka vaid Tallinnas ja Harjumaal, kus palk ületab 9000 krooni. Madalaima, 5525-kroonise kuupalgaga peavad leppima valgamaalased. Tallinna palgakasvu tempo on küll võrreldes keskmise palga 8-protsendilise kasvuga pidurdunud, samas kui mitmes maakonnas on palgad aastaga üle kümnendiku tõusnud. «Saarlased räägivad, et sama töö eest saab Tallinnas 1,5-2 korda rohkem palka kui Saaremaal,» märkis Igor Päss. Statistikaameti andmetel teenib keskmist või sellest väiksemat palka kaks kolmandikku palgasaajatest. Kümnendiku palgasaajate ehk ligi 63 000 inimese brutokuupalk ületas mullu oktoobris 10 000 krooni kuus. «Tendents on, et palgaskaalal alumise ja ülemise otsa vahed suurenevad,» kinnitas Päss, kelle sõnul võivad tippjuhid teenida ka ligi 200 000-kroonist kuupalka. Seetõttu võivad keskmist palka omajagu tõsta ka tippjuhtide palgad.
|
