| Uue ja karmi korra kehtestas Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) direktor Hendrik Agur juba sügisel, kui algas uus õppeaasta. «Septembris sain ma lapsevanematelt iga päev neli-viis sellist avaldust, kus ema või isa palus lapse koolist puhkusereisiks vabastada, kuigi suvepuhkus oli alles lõppenud,» märkis Agur. Selleks ajaks pool aastat kooli juhtinud direktor otsustas häiriva probleemi lahendada jäigalt, keelates rangelt igasugused puhkusereisid.Koolitund on püha «Sügisest saadik ei tehta meil enam õppetöö ajast mitte mingisuguseid palmisaarereise,» kinnitas Agur. «Meie koolis on tund püha, see on peamine lapse arengu koht, millest kergekäeliselt loobumine on lubamatu.» Direktor tunnistab, et lapsevanematega tekkis sellest otsusest suur tüli. Mitugi vanemat oli oma puhkuseplaanid teinud teadmisega, et lapse saab koolist ära küsida ja kaasa võtta, nüüd tuli kas võsuke maha jätta või direktori pahameelega riskides kaasa võtta. Kui ema-isa last maha jätta ei raatsinud, järgneski koolilt üsna karm karistus. «Loeme seda põhjuseta puudumiseks ja alandame käitumishinnet,» selgitas Agur keelust üleastumisega kaasnevat. Kui oli selge, et direktorit millegagi veenda ei õnnestu, lahendas mitu lapsevanemat perepuhkuseplaanid selliselt, et hankis perearsti kaudu lapsele vajalikuks ajaks haiguslehe. «Muud ei jäänud lihtsalt üle,» selgitas üks pettusele välja läinud ema eile Postimehele. Oma nime palus ta jätta avaldamata, sest ei soovinud pahandusi ei endale ega lapsele. «Mul ei olnud võimalik võtta puhkust vaheajanädalal, samuti on sel ajal reisid tunduvalt kallimad kui mingil muul ajal,» selgitas ta. Ka tagantjärele peab perekond tollast otsust õigeks. «Laps nägi maailma ja inimesi, teist sorti kultuuri, tema silmaring avardus ja kogemusi tuli juurde, samuti sai ta talvel nii vajaliku päikese- ja energiasüsti,» rääkis ema. Ka õppetöös jõudis laps hiljem kiiresti teistele järele. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula GAGi karmikäelist korda ja eriti karistuspoliitikat õigeks ei pea. «Loomulikult on parem, kui õpilane reisib vaheaegadel, kuid ma ei näe probleemi ka muul ajal reisimises, kui lapsel on õppimine korras ja ta puudutud osa järele õpib,» märkis ta. «Mina kooli direktorina niimoodi ei teeks.» Samuti nentis haridusameti juht, viidates arstitõendite hankimisele, et lapsevanemad leiavad lõpuks ikkagi mingi võimaluse, kuidas last reisile kaasa võtta. «Ja on selline olukord siis parem?» Karistuseks käitumishinde alandamist peab Pajula aga lubamatuks. «Neil (GAGi juhtkonnal toim) ei ole mingit alust nii teha,» kinnitas ta. Lõpuks möönis haridusameti juhataja siiski, et tegu on keerulise küsimusega, millele ühest ja kõigutamatut hinnangut anda on raske. Kindlat seisukohta ei osanud võtta ka haridusministeerium. Pressiesindaja Aire Koigi sõnul ei näe ministeerium mingit probleemi lapse reisima minekus tundide ajast, kui kool on sellega nõus ja õpilane hiljem puudumisest tekkinud teadmistelüngad likvideerib. «Ka reisil olles on võimalik ju palju õppida, kogeda, õpitut ja oskusi rakendada ja silmaringi laiendada,» märkis Koik. Lütseumis sama kord Kuid olukorda, kus kool õpilasi koolitöö ajast reisima ei luba, ei julge ministeerium hukka mõista ega heaks kiita. «Kooli hoolekogu, kuhu kuuluvad ka lapsevanemad, võiks seda teemat direktoriga arutada,» pakkus Koik lahenduseks. Samas ei ole GAG sugugi ainus kool Tallinnas, mis õpilasi koolitöö ajast reisima ei luba. Samasugust reeglit on kogu tegutsemisaja jooksul rakendanud ka näiteks Prantsuse lütseum, mille direktori Lauri Leesi seisukohad selles küsimuses on kõigutamatud. Kuna reisimine tundide ajast on koolis alati olnud keelatud, on sealsed õpilased ja lapsevanemad sellega harjunud ning ei protesti. «Teate, ma olen raske iseloomuga, mind tuleb aktsepteerida,» välistas Leesi kõik võimalikud vastuväited. Enamik Tallinna koole siiski soojale maale reisivatest õpilastest probleeme ei tee. Nii lubavad lapsi ka õppetöö ajal vanematega puhkama näiteks 21. kool, Kadrioru Saksa gümnaasium, Pääsküla gümnaasium ja paljud teised õppeasutused. |