| Festivalil osales kokku 5 513 kuni 20-aastast üldharidus- või kutsekoolide õpilast. Koolitants" keskendub noorte andekate tantsijate kui võimalike tulevaste professionaalide leidmisele ja arendamisele
Koolitantsu esimene korraldaja Villu Valgi on festivali algusest rääkinud järgmist: „Festivali juhendisse sai sisse kirjutatud ka mõte, et esitatavad tantsunumbrid pidid olema üles ehitatud mingile mõttele, ideele - et neis oleks dramaturgia. Juba siis oli tahe noori ju eelkõige arendada - koolides oli palju liikumisrühmi, mis kordasid ühtesid ja samu liigutusi, kuid puudus alge, millele üks või teine number oleks olnud üles ehitatud. Seega sai rõhk asetatud sellele, et gruppide juhid, liidrid või õpetajad-balletmeistrid peaks ka omad pead tööle panema. Ja seda nad ka tegid ja hästi tegid.” 1998. aastast liitus Koolitantsuga Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tantsuspetsialist Kristjan Kurm. 1999. aastaks oli aga korraldajaid juba kolm: Mustpeade Majast Indrek Arula, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusest Kristjan Kurm ja Jüri Nael ning kolmanda juurdetulijana Kai Randrüüdi Tantsustuudio. Siit sai kunagi Mustpeade Majast alguse saanud tantsuüritusest juba vabariikliku kandepinnaga tantsufestival. Aastast 2000 korraldati Koolitantsu juba osaliselt Eesti Tantsuagentuuri poolt ning sealt edasi ongi festival Eesti Tantsuagentuuri kanda jäänud. Aastate jooksul on kasvanud nii osalejate kui ka toetajate arv. Festival on pälvinud järjest rohkem tähelepanu meedias ning iga aasta on valminud ka telesaade. Aastaks 2007 on juba välja kujunenud ka Koolitantsu Noorteühendus, mis just festivalil osalenud ja osalevatest noortest koosneb. Koolitantsu Noorteühenduse eesmärgiks on omalt poolt pakkuda välja võimalikke arngusuundi festivalile ning samas aidata ka festivali üldistes korraldustöödes. 2007. aastal on Koolitants juba sellistes mastaapides, et toimub 20 maakondlikku tantsupäeva, 6 piirkondlikku festivali ja lõppkontsert. Toimetas PM Online |
kõik galeriid
