Haigekassa andmetel kasvab töövõimetushüvitiste, mille suurim osa on haigusleht, kulu igal aastal keskmiselt 10 protsenti, mis teeb üle saja miljoni krooni.

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on see tõsine probleem, et töövõimetushüvitisteks kuluv summa kasvab jõudsalt iga aastaga ning neelab suure osa ravirahast.

Samal teemal: Juhtkiri: Krooniline vaidlus (1) PILT: Karikatuur (1)

Laasik märkis, et summa suurenemise taga on ühest küljest üldine palgatõus, kuid teisalt on töötajad aasta-aastalt üha kauem haiguslehel. Kui mõni aasta tagasi oli keskmine järjest haiguslehel oldud päevade arv kümme, siis nüüd on see keskmiselt 12 päeva.

Võrreldes 2001. aastaga, mil inimesed olid töövõimetuslehel 6,3 miljonit päeva, kasvas haiguspäevade arv 2004. aastaks 7,3 miljonini. Mullused haiguspäevad on haigekassal veel arvutamata.

Olümpia ajaks haigeks

«Kasvu põhjuseks on see, et eakamad inimesed töötavad rohkem ja on ka kauem haiguslehel,» rääkis Laasik. Omaette probleem on haiguslehtede ärakasutamine lisapuhkepäevadeks. «Näeme, et teatud perioodil või nädalapäevadel, näiteks olümpiamängude või kartulivõtu ajal on haiguslehti rohkem võetud,» osutas Laasik.

Paraku on sellist ärakasutamist tema sõnul raske tõestada, sest haigekassa saab kontrollida vaid seda, kas haigusleht on õigesti vormistatud.

«Olen näinud oma praktikas sedagi, et äsja valudes olnud ja haiguslehe saanud inimene läheb kabinetist välja ning astub mööda koridori lauluga. Valu võib simuleerida, kuid arstil on seda väga raske tõestada,» ütles Laasik.

Postimehega rääkinud perearstide jutust jäi kõlama, et kuna nii arst kui ka patsient on mõlemad maksumaksjad, siis ei peaks kumbki pool olema huvitatud haige olemisest.

Haigushüvitistega seonduva saaks ühe anonüümsust palunud arsti sõnul lahendada nii, et arstiabi peaks osaliselt olema tasuline.

«See ei tähenda visiiditasu, vaid omaosaluse suurendamist, samal ajal kui vähendatakse sotsiaalmaksu,» rääkis ta. «See, kui suur see summa oleks, sõltub poliitilisest kokkuleppest. Ehk tekitaks just väljaantav raha motivatsiooni olla terve ja mitte lasta oma tervist käest – see tähendab tervislikke eluviise, liikumist, toiduvalikut jne.»

Tallinna Pirita perearsti Kaja Arbeiteri sõnul kohtab kahesuguseid patsiente. Ühed ei saa aru, et ägeda haigestumise puhul tuleks koju jääda ja mitte haigust edasi kanda.

«Kuid üksikud patsiendid on sellised, kes leiavad haiguslehele jäädes üha uusi ja uusi probleeme, et mitte haiguslehte lõpetada,» tõdes Arbeiter. «Perearst lähtub oma töös siiski usaldusest ja kogenud perearst tunneb juba oma patsiente ning teab, kas usaldada või mitte. Kui selgub, et patsient on kordki oma arsti usaldust kuritarvitanud, siis ei saa ta enam loota arsti heatahtlikkusele.»

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul kipuvad inimesed «väga haigeks» jääma ka siis, kui saavad koondamisteate. Kuna haiguslehele pole diagnoosi märgitud, siis ei saa tööandjad ka öelda, millised on sellistel puhkudel valdavad diagnoosid. «Aga nagu arvata võib, siis stress või seljavalud, mida ei saa ka arst tõestada,» rääkis ta.

Haigena tööle

Abiminister Laasiku sõnul on suure osa haiguslehtede taga enamlevinud põhjustena külmetushaigused või ülekoormusest tingitud õla- ja seljavalu. «Viimane häda esineb tihti inimestel, kes töötavad liinil ja teevad päevast päeva ühte ja sama liigutust. Tööandja võimuses on muuta töökorraldust nii, et inimesel ei tekiks kroonilisi haigusi,» rääkis ta.

Seepärast tahab sotsiaalministeerium panna tööandjatele kohustuse maksta osade haiguspäevade eest.

Laasiku sõnul pooldab ministeerium varianti, kus tööandja maksaks kinni teise kuni kaheksanda haiguspäeva. «See motiveerib looma ka paremaid töötingimusi, et inimesed püsiksid tervemad,» leidis Laasik.

Ta nentis, et sellega peab kaasnema ka õigus töötajat kontrollida. «Seda, kas inimene tuli hommikul tööle või mitte, saab tööandja samal hommikul teada. Tahame anda neile õiguse minna perearsti juurde kontrollima, kas nende töötaja on arsti juures käinud või vähemalt teavitanud oma haigusest,» rääkis Laasik.

Kuidas piirata haiguslehtede kulu?

Tarmo Kriis,
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Tegemist on keerulise küsimusega, sest inimesed ise ei taha haigushüvitiste osas ju omavastutust võtta. Olenemata kisast madalate garantiide teemal on Eestis selge haigushüvitiste süsteem ja inimesed saavad haiguse ajal keskeltläbi 80 protsenti palgast. Vaevalt et keegi poliitikutest tahab seda teemat üles võtta, aga seda protsenti võiks alandada.

Teine lahendus oleks esimesed haiguspäevad, kus haiguslehtede võtmise sagedus on kõige suurem, patsiendi omavastutusele jätta. Kui inimene peab ise maksma hakkama, siis tekib tal ka motivatsioon terve olla. Aga siin tekib kindlasti rida küsimusi, näiteks mis saab neist, kellel on väiksemad sissetulekud.

Töövõimetuslehed ei peaks küll haigekassa eelarvest tulema. Selle raha eest saaks ju hoopis rohkem haigeid ravida. Nii olekski kolmas variant viia haigushüvitised töötuskindlustuse alla. Kui töötuskindlustuse hüvitis on keskmiselt 40-50 protsenti ja keegi väga ei virise, siis haigushüvitiste puhul ollakse ikka rahulolematud.

Kuna töövõimetushüvitis on seotud inimese palgaga, siis on siin raske vastu vaielda, miks ei võiks kindlustatud ise maksta.

Ma ei toeta mõtet, et teisest kaheksanda haiguspäevani tasuksid haigushüvitisi tööandjad – keegi ei taha ju selle eest peale maksta.

Peeter Laasik,
Sotsiaalministeeriumi abiminister

Võib öelda, et töövõimetuslehti peab paremini kontrollima, kuid ainult sellest ei piisa. Lahenduseks on panna osa vastutust tööandjale, nii on see enamikus Euroopa riikides. Kui tööandjal on vastutus, siis on tal ka suurem huvi hoida töötajate tervist.

Abi on ka väikestest asjadest: võib muuta liini paremaks, korraldada inimeste töö nii, et nad ei oleks terve päeva sundasendis, ja panna uks kinni, et tuul ei tõmbaks.

Patsiendi omavastutuse tõstmist mina ei toeta, seega pole nõus ka sellega, et päevade arv, mille eest haige töötaja hüvitist ei saa, oleks suurem kui praegune üks päev. Kui riigikogus kokkuleppele ei jõuta ja hüvitise maksmine jääb endiselt vaid haigekassale, eks siis tuleb jätkata auditite ja kontrollidega, kuid mina nimetan seda niki-näki tegemiseks, mis sisulist lahendust ei too.

Samuti tuleks muuta tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi, meil maksab kõik kinni haigekassa, kuid mujal maailmas on need eraldi kindlustatud. Kutsehaigused ja tööõnnetused on selgelt tööandja poolt mõjutatavad ja kui paneme neile nende eest rahalise vastutuse, siis võtavad nad jalad kõhu alt välja ja hakkavad nende ärahoidmiseks rohkem liigutama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.6