Klassiõpetaja Rita Tõkke on Tallinna Ühisgümnaasiumis tööl esimest aastat. Foto: Peeter Langovits

Haridusministri sõnul on juba praegu õpetajaid õpilaste kohta ebaproportsionaalselt palju. Minister viitas sellele, et kui Euroopa Liidu keskmine on üle 16 lapse õpetaja kohta, siis Eestis on ühe õpetaja kohta alla 11 lapse.

«Iga järgmise aastaga väheneb õpilaste arv veelgi, mis tähendab tuhandete haritud inimeste töötuks jäämist,» ütles Maimets. Ta lisas, et praegu mõjutab õpilaste arvu vähenemine eelkõige vajadust algklasside õpetajate (klassiõpetajate) järele, sest iga aasta läheb kooli järjest vähem lapsi.

Samal teemal: Repliik: Häda õpetajate pärast (5)

«Klassiõpetajaid 1.-6. klassile on meil juba praegu selgelt üle, aga mida edasi see auk liigub, seda vanematesse klassidesse probleem jõuab,» märkis Maimets. Pessimismiks annab Maimetsa sõnul põhjust õpilaste arvu võrdlus aastate lõikes. «Kui mõni aasta tagasi oli üldhariduskoolides ligi 230 000 õpilast, siis nelja-viie aasta pärast on neid kõigest 135 000,» märkis ta.

Terve riigi mure

Minister kinnitas, et õpetajate üleküllusele viitamise eesmärk ei ole lahtilaskmisega hirmutamine. «Tahan öelda, et see ei ole ainult nende isiklik mure. See on terve riigi, ministeeriumi ja Riigikogu probleem, kes kõik peavad mõtlema sellele, mis neist saab ja kuidas me neid kõrgelt haritud inimesi hakkame ümber õpetama.»

Ainuüksi sellest, et riik on aasta-aastalt vähendanud õpetajate koolitustellimust, Maimetsa hinnangul ei piisa. «Aga minister ei saa üksi lahendusi leida, ent need tuleb leida, ja kohe. Olen kutsunud ka õpetajaid kaasa mõtlema, aga esialgu ei taheta probleemi tõsidust veel tunnistada,» märkis Maimets.

Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri sõnul on tema koolijuhina seisnud seni vastupidise probleemi ees, õpetajaid leida on väga raske. Seetõttu oli ta arvamusel, et õpetajate-õpilaste vaheline suhtarv ei näita tegelikku vajadust.

«Aineõpetajateks olen palganud tudengeid lootuses, et satub hea inimene, kes ka edaspidi kooli jääb. Klassiõpetajate osas on küll mõningane konkurents tekkinud, aga leian, et see ongi õige, kui kool saab inimeste seast endale sobivama välja valida,» ütles Pever. Lisaks on kool mures, et paljud õpetajad on juba pensionieas ja võivad iga hetk töölt lahkuda.

Tõsine analüüs puudu

Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) rektori Mati Heidmetsa sõnul on riik vähendanud õpetajakoolituse tellimust juba viimased kolm-neli aastat. «Samas ühtegi tõsiseltvõetavat analüüsi selle kohta, et õpetajaid on liiga palju, mina näinud ei ole,» ütles ta. «Arvan, et õpetajate ülejäägist rääkimise taga on soov riiklikku koolitustellimust vähendada.»

TPÜ akadeemilise prorektori Heli Mattiseni sõnul tellib riik Tallinna Pedagoogikaülikoolilt ja selle filiaalidelt ning Tartu Ülikoolilt aastas ligi 44 klassiõpetaja koolituse. Võrreldes teiste erialadega ongi kõige suurem vähenemine olnud klassiõpetajate koolitustellimuse osas. Mattiseni kinnitusel lõpetajatel töökoha leidmisega probleeme ei ole. «Klassiõpetaja erialale on meil üks suuremaid konkursse ja nende tase on väga kõrge ning lõpetajad lähevad peaaegu eranditult kooli tööle,» märkis Mattisen.

Oht tööta jääda

Õpilasi ja õpetajaid jääb vähemaks

• Haridusministeeriumi andmeil on praegu Eestis õpetajaid kokku 15 214, neist algklassiõpetajaid 1675.

• Statistikaameti andmeil on õpilasi üldhariduskoolides käesoleval õppeaastal 183 951, aastaks 2010 on neid prognoosi järgi ligi 135 000.

• Kui õpilaste arv ühe õpetaja kohta jääks samaks, on aastal 2010 vaja 11 165 õpetajat.

Allikas: haridusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.17