| Jõulubufee Kui otsustate bufee kasuks, ei pea külalised piinlikult sirgete selgadega ümber laua istuma ja praadi vitsutama. Ka perenaine saab rohkem sõprade- tuttavatega suhelda, selmet pidevalt uute täidetud liudadega köögi vahet joosta. Kõige parem on panna kõik toidud-joogid ühele suuremale lauale kokku. Reelika Eeriku sõnul võib laua jagada ka sektoriteks, nii et ühes osas on eelroad, teises soe toit ja kolmandas magustoidud. Et bufeelaud näeks välja efektsem, võib lisaks tavalisele laudlinale panna selle ümber nn seeliku. Selleks sobib tavaline suurem kangatükk, mille voldid hästi langevad. Kinnitada võib selle tavaliste «peadega» nööpnõeltega. Eerik rõhutab, et kui teha seelik teist värvi kangast kui laudlina, püüab see rohkem pilku. «Ja seelik ei pea olema väga sätitud, lohakam ja natuke liikuv mulje ongi parem,» lisab Eerik. Valdo Vokksepp soovitab sööginõud lauale valmis seada. Noad-kahvlid võib panna topsidesse või tuua lauale kandikul riidest salvrätiku vahele peidetuna. Kindlasti peavad nõud asetsema selles laua otsas, kust inimesed loogiliselt toidu võtmist alustavad. Bufeelauda saab ka mitmete lihtsate nippidega «kõrgemaks» ja niiviisi pidulikumaks muuta. Eerik õpetab lihtsa lauaseade tegemist: asetage näiteks tagurpidi keeratud ja värvilise tülliga kaetud šampuseklaaside peale kandik ja sellele lillevaas. Samasuguse laua tasapinnast kõrgema lillealuse saab aga teha kas või tavalise keedupotiga, mis samuti kaetakse mõne hästi langeva kangaga. Et söömine kestab terve pühade õhtu, on oluline, et toit laual külmaks ei läheks. Kuumaaluse kodusele pidulauale saab valmistada üsna lihtsate vahenditega. Selleks tuleb mõned kõrged klaasid tagurpidi keerata, asetada nende vahele paar teeküünalt ja panna konstruktsioonile metallkandik toiduga. Isegi kaks-kolm teeküünalt kütavad kandiku soojaks ja ei lase jõuluhõrgutistel jahtuda.
Kaks jõululauda Luksuslik linaga kaetud laud Traditsiooniliselt kaetud laud. Kuigi valge lina on vaieldamatult kõige pidulikum, võib jõulude ajal kasutada ka kõiki teisi värve. Kui aga otsustate laua katta kirju linaga, tuleb jälgida, et taldrikud oleksid ühevärvilised, muidu saab tulemus liiga laialivalguv ja väsitav. Eeriku ja Vokksepa sõnul ei tasu karta ka ühekordseid laudlinu – sel juhul pole tarvis muretseda plekkide pärast ning igaks sündmuseks võib valida uut värvi lauakatte. Eeriku jutu järgi on tänapäevased paberitöötlemise tehnoloogiaid jõudnud nii kaugele, et külaline ei pruugi käega katsudes arugi saada, et tegu pole riidega. Mis puudutab salvrätte, siis siingi võib ülipidulikud riidest lauakaunistused unustada ning võtta kasutusele hoopis pabersalvrätid. «Aga siis tuleks osta kõige suuremad, mis poes saada on,» lisab Eerik. Nii paberist kui ka riidest salvrätte saab edukalt kokku voltida. Lihtne linata laud Alati pole üldse tarvis lauaseelikute, katete ja keerukate salvrätikompositsioonidega vaeva näha. Kel aega napib, võiks koju varuda palju erinevaid lauaaluslinikuid. Hästi klapivad kokku näiteks must laud ja valge linik või vastupidi. Pidulikkust lisab kuldse nööriga kokku köidetud kreemjas riidest salvrätitoru. Vokksepp rõhutab, et linikuid kasutades ei tohi asetada nuge-kahvleid paljale lauapinnale, sest see on lihtsalt kole ja ebahügieeniline. Samuti ei tasu joogiklaasidega üle pingutada. Piisab kolmest eri klaasist – üks vee, morsi või muu mittealkohoolse joogi jaoks, üks veinipokaal ning üks kangema kraami pits. Külalise paremale käele kõige lähemale asetatakse alati veeklaas. |