| Eesti riigipea võrdles rooside revolutsiooni järgset Gruusiat omaaegse Lääne-Berliiniga kui demokraatia idapoolseima eelpostiga. «Me oleme teiega. Mina olen teiega. Ja ma usun, et võin siin ja nüüd öelda - Me Qartveli var,» ütles president Ilves. Samuti tunnustas Ilves Gruusia kiiret majandusarengut ja Gruusia parlamenti, mis esindab demokraatlikku õigusriiki, teatas presidendi kantselei. «Demokraatia ja õigusriik on peamised euroopalikud väärtused, kahjuks nii harvad rahvaste vanglaks nimetatud NSV Liidust pärinevate riikide hulgas,» ütles Eesti riigipea. President Ilves märkis, et kuna Eesti on midagi sarnast Gruusia praegusele olukorrale üle elanud 10-15 aastat tagasi, siis mõistame Gruusia muret, «kui teie naaber näeb demokraatiat kui julgeolekuriski ja demokraatia puudumist kui stabiilsuse mudelit». «Oma kogemusest teame, et vaoshoitus ja kannatlikkus koos majanduseduga lõpetavad separatistliku retoorika,» meenutas Eesti riigipea 1990. aastate alguses toimunud Kirde-Eesti ebaõnnestunud eraldumiskatseid. President Ilves märkis oma kõnes, et Eesti on igakülgselt aidanud Gruusiat, tuues näiteks meie abi Gruusia enda tiigrihüppe edendamiseks ning Gruusia riigiametnike ja ohvitseride koolituse Euroopa Liidu või NATO vallas. Ilves märkis, et NATOs on Gruusial Eesti näol kindel sõber. «Hiljutise kohtumise ajal NATO peasekretäri Jaap Hoop de Schefferiga märkisin, et NATO peaks eelseisva Riia tippkohtumise lõppkommünikees andma võimalikult tugeva toetuse Gruusia NATO-püüdlustele ja kavatsen sellest eeloleval nädalal rääkida ka Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga,» kinnitas Eesti president. Ilves kõneles täna Gruusia parlamendi eriistungil, kus osalesid ka Gruusia riigipea Mikheil Saakashvili ja Ukraina president Viktor Juštšenko. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
