| Eelnõu sätestas religiooniõpetuse põhikoolis vabatahtlikuna ning kooli kohustuse religiooniõpetust õpetada, kui seda soovivad vähemalt viis õpilast. Gümnaasiumis sisaldub religiooniõpetus riiklikus õppekavas ning selle õppimine on kohustuslik. Valitsus märkis, et usuõpetus on ka praegu seaduse kohaselt mittekonfessionaalne õppeaine. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava võimaldab kõigis kooliastmetes õpetada religiooniõpetust ja kool on kohustatud religiooniõpetuse õppeaine õpetamist korraldama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Õpet on võimalik teostada õppekavas nimetatud valikainete tundide raames. Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et kuigi tema isiklikult pooldab religiooniõpetuse sisseviimist, ei olnud valitsus selles küsimuses üksmeelne. «Nõustun sellega, et see peaks olema koolidele kohustuslik, kuid õpilastele vabatahtlik. Minu jaoks pole nimetuses vahet,» ütles Anisp. Peaministri hinnangul on koolilaste praegune vähene huvipuudus religiooniõpetuse vastu seletatav ka sellega, puuduvad nii õppevahendid kui ka koolitatud õpetajaskond. «Minu eakaaslased on teadmised religioonist saanud läbi eituse, oleme õppinud ülikoolis teaduslikku ateismi ja läbi eituse saanud teadmised erinevatest religioonidest,» rääkis Ansip. Valitsus märgib, et kooli kohustust õpetada religiooniõpetust 15 seda sooviva õpilase korral tuleb vaadelda kui ülemist piiri. Koolil ei ole keelatud religiooniõpetust õpetada ka väiksema õpilaste arvu korral, kuid ei ole õige panna kõikidele koolidele kohustust religiooniõpetust läbi viia näiteks viie soovija puhul, leidis valitsus. Küll peavad koolid teavitama lapsevanemaid võimalusest religiooniõpetust õppida ning teavitamise vorm peab jääma kooli otsustada. Toimetasid Mirjam Mäekivi, PM online
Peeter Kuimet, PM online |
