| Need on täna algav täiskasvanute animafilmide festival Animated Dreams, homme startiv tudengifilmide festival Sleepwalkers ning laupäeval peale hakkav laste- ja noortefilmide festival Justfilm. Neil kõigil on aastatega välja kujunenud küll oma auditoorium, kuid kindlasti on neidki, kes tahaks aimu saada, mida neil kolmel eelfestivalil üldse korda saadetakse. Hip! ulatab oma abikäe. Veel täpsemat teavet ning filmiülevaateid saab lugeda veebiaadressilt www.poff.ee. Ning juba järgmisel reedel, 1. detsembril öelgem «Tere tulemast!» 10. PÖFFile, mis on tänavu Tallinnast laienenud nii Tartusse, Viljandisse, Narva, Jõhvi kui ka Kärdlasse.------------------------------------------ Animated Dreams Eesti ainus animafilmide festival on PÖFFist välja kasvanud kaheksa aastaga. Sõpruse kinos näidatakse tänasest pühapäevani suures koguses Eesti ja välismaa lühianimafilme, mis on tehtud erinevates animatehnikates. Kavas on nii nukufilme, piksillatsioone, arvutianimatsiooni jne. Kokku on kavas 150 animafilmi 30 riigist. Täna kell 21 algab festivali ainus täispikk animafilm, režissöör Phil Mulloy «Perekond Christie». Festivali võistlusprogrammis on 45 viimase paari aasta silmapaistvamat lühianimafilmi, mida saab näha vaid festivalil, kinolevisse ja Eesti telekanalitesse need filmid ei jõua. Žüriis istuvad seekord animarežissöörid Georges Schwizgebel (Šveits), Rao Heidmets ja Gil Alkabetz (Iisrael). Festivali eriprogrammis on oma koht ka Eesti ja Itaalia uutel animafilmidel, poliitilistel animafilmidel ja noorte brittide loometööl. Koostöös MTV Eestiga saab reedel Sõpruse ekraanilt vaadata tunniajast eriprogrammi animeeritud muusikavideotest ja MTV eetris jooksvatest animeeritud vaheklippidest. «Tegu ei ole lastefilmidega. Programm on mõeldud pigem noortele ja täiskasvanud animaaustajatele,» selgitas Animated Dreamsi ideed korraldaja Heilika Võsu. Priit Pärn, animafilmilavastaja: Esiteks soovitaksin Georges Schwizgebeli retrospektiivi – see äärmiselt tagasihoidlik šveitslane on animatsiooni elav legend. Kunstnikuna paneb ta väga suurt rõhku pildi esteetikale, sisuliselt filmib ta üles oma maale (sealjuures kasutab ta peamiselt akrüüli, guašsi ja pastelli), paneb need liikuma. Arvutit ei salli, teeb kõik algusest lõpuni ise. Teiseks on vältimatu Londoni Royal College of Art animatsiooni eriprogramm. See on magistriõpetusele spetsialiseerunud tippkool, kuhu koguneb animatsiooni koorekiht. Õpetus on suhteliselt vaba(meelne), ehk isegi liiga. Samas, siit on tulnud vennad Quay’d, Phil Mulloy on seal õppinud, tõsi, lihtsalt filmi. Talente on palju, ent enamik ei jää animatsiooni juurde pidama – sellest ei elata end ära, eriti Inglismaal. Kolmandaks on oluline Phil Mulloy – see on mees, kes on säilitanud teismelise innu šokeerida, teha seda, mis rabaks kõiki. Nüüd on ta valmis saanud täispika filmi «Perekond Christie». Elame-näeme! ------------------------------------------ Sleepwalkers näitab rekordhulga filme Homme algav tudengifilmide festival Sleepwalkers on Eesti ainus professionaalne lühifilmide festival, mis tähistab tänavu juba oma 7. sünnipäeva. Aastatega on festivalist kujunenud populaarne kogunemispaik tulevikurežissööridele üle kogu maailma. Tänavu osaleb Sleepwalkersi rahvusvahelises programmis rekordarv filme Hongkongist Tampereni. Lühifilmide žanr on Eestis üha enam populaarsust võitnud ning kuna kõik head filmid võistlusprogrammi ei mahtunud, tegi Sleepwalkers Eesti lühifilmide võistlusprogrammi. Pärast seda, kui eelfestival ise 30. novembril suure lõpupeoga ühele poole saab, algab aga Sleepwalkersi filmikool. 1.–3. detsembrini peetava filmikooli pärl on Soome ühe kuulsaima režissööri Aku Louhimiehe meistriklass. Loenguid tulevad pidama ka Balti filmi- ja meediakoolis õpetavad Boris Frumin ja Andreas Fischer-Hansen ning Kanada režissöör-stsenarist Amnon Buchbinder. Kõigi tudengifilmisõprade rõõmuks leidis festival sel aastal päris oma kodu Tallinna kesklinnas Von Krahli teatris, kus filmidele järgneb mitmekesine kontsertide ja pidude programm. Siin peetakse maha ka tänane avaöö «Une-näo-pidu» ja homne Moeturg. Rein Maran, filmiõppejõud: Sleepwalkers kui noortefestival, nende huvidele vastav ja kui noorte endi töid demonstreeriv festival on kohutavalt tähtis. Uue põlvkonna sirgumises ja arenemises on väga olulised need kontaktid, mis tekivad rahvusvahelisel tasandil noortel omavahel. See loob eelduse küllalt suure rahvusvahelise põlvkonna tekkimiseks. Kunagi olin selle festivaliga väga tihedalt seotud, aga viimasel ajal pole otsest kontakti olnud. Minu arvates on Sleepwalkers oluline ja üks huvitavamaid pärleid selles suures festivalibuketis. Tudengifilmides on neile omast otsingut ja värskust. Tudengeid võib ükskõik milles muus süüdistada, kuid mitte kunagi standardsuses. ------------------------------------------ Justfilm ootab staarkülalisi Nagu tutvustab ennast laste- ja noortefilmide festival Justfilm: nüüd on teil rangelt lubatud kohe pärast kooli Nukuteatrisse filme vaatama liduda. Lisaks sellele on teatrihoones üleval Saksa multifilminukkude näitus, kus demonstreeritakse sedagi, kuidas nukud filmis üles ärkavad. Näitus avatakse festival perepäeval sel pühapäeval kell 16. Traditsiooniliselt on laste- ja noortefilmide festivalil kaks žüriid, kelle otsustada on parimate filmide tiitlite väljaandmine. Lastežürii liikmed on 12–13-aastased, noortežüriisse kuuluvad aga 15–18-aastased noored. Lisaks ohtratele filmielamustele tuleb festivalile külla kolme filmi kolm peaosalist. Need on Peter Fancsikai («Noored, rumalad ja armastust täis», laupäeval kell 18 Nukuteatris), Samuli Vauramo («Kaunitar ja kodutu», 30. novembril kell 20 Kinomajas) ning Cyron Melville («Super suured inimesed», 2. detsembril kell 18 Kinomajas). Korraldajail on üks rosin veel pakkuda. Festivali viimasel päeval, 2. detsembril linastub Nukuteatris lühifilmide kogumik «Kõik nähtamatud lapsed». Sellesse kogumikku on oma filmikesed teinud sellised kuulsad režissöörid nagu Spike Lee, Sir Ridley Scott, Emir Kusturica või John Woo. Justfilm lõpeb suure peoga Kinomajas. René Vilbre, filmirežissöör: Olles «Röövlirahnu Martiniga» juba kaks aastat mööda erinevaid Euroopa filmifestivale sõitnud, võin täie kindlusega öelda, et Justfilm on omasuguste hulgas – mitte küll suuruse, aga sisu ja filmivaliku järgi – absoluutne tipp! Sel festivalil on võimalik end kurssi viia uute trendide ja vormiotsingutega noorte- ja lastefilmiilmas. Suur pluss on, et sellistes filmides julgetakse aina enam noortele ja noortest kõneleda ning piire puutuda. Lapsevanemad võiks just nüüd katsetada oma võsukesest teadlikku filmihuvilist kasvatada ja ta kiirelt kinno saata. Ei teeks halba ka see, kui lapsevanem isegi mõnele filmile pilgu peale heidab. Ehk üllatute positiivselt, kui sisutihedalt teie järeltulev põlv nähtut analüüsida suudab! |
