| «Läbi oma elu ehitasid Sa sildu. Sa ehitasid sildu inimeste vahele, mis ületasid riikide piire, poliitilisi tõekspidamisi, hinnanguid minevikule ja sihte tulevikus,» ütles Kaarli Kirikus sõprade ja kolleegide poolt oma järelhüüdes Tiit Vähi. «Aadu, Sa alustasid väga olulisi ettevõtmisi, mis vaatavad tulevikku - järgmistesse sugupõlvedesse. Sinu mõtted ja teod elavad edasi. Nad on osaks meie südametes, mõtetes ja tegudes,» lisas ta. Patriarh Aleksius II kaastundeavalduse luges ette Õigeusklike Rahvaste Fondi President Valeri Aleksejev, milles rõhutati Aadu Luukase silmapaistvat rolli dialoogi arendamisel erinevate ühiskondade ja tõekspidamistega inimeste vahel. «Temasuguseid elutarku ja avatud südamega ettevõtjaid võiks Eestis olla rohkem. Seda kirkamalt täitis aga Aadu Luukas oma rolli, juhtides nooremate kolleegide, aga ka poliitikute tähelepanu tõsiasjale, et edukas ettevõtlus eeldab tugevat ja tervet ühiskonda,» seisis Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese läkituses muldasängitamisel Metsakalmistul. «Mulle tundub, et Aadu Luukase sotsiaalseid väärtusi rõhutav sõnum jõudis laiema üldsuseni. Olgu see tunnustuseks tema elutööle, mis jäi ülekohtuselt vara pooleli,» oli kirjas Ilvese läkituses. Kadriorus väliskunstimuuseumis toimunud koosviibimisel meenutasid Aadu Luukast president Arnold Rüütel, Kasahhi suursaadik Tleuhan Kabrahmanov, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, Severstaltransi tegevjuht Andrei Filatov, Eesti võrkpalliföderatsiooni peasekretär Henn Vallimäe, muuseumi kuraator Jüri Kuuskemaa jt. Pirita teel toimunud lühikest mälestushetke Aadu Luukasele saatsid Tallinna ja Muuga sadamas ning reidil seisvad laevad minutilise hüvastijätuvilega. Aadu Luukas sängitati Eestimaa mulda Metsakalmistul. Aadu Luukas sündis 1939. aastal Tallinnas ning kasvas üles Hiiumaal. 1964. aastal lõpetas ta Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikumi. Töömehe ja pereisana lõpetas ta 1977. aastal Tallina Polütehnilise Instituudi. Temast sai insener, edaspidi riikliku ameti direktor ja ministri asetäitja. 1992. aastal sai Luukasest Pakteminali asutaja ja esimene juhatuse ning hilisem pikaaegne nõukogu esimees. Kuni ootamatu surmani juhtis ta nõukogu esimehena mitmeid edukaid transiidi- ja tootmisettevõtteid: Trendgate, EOS, Baltic Chemical Terminal jt Aadu Luukas oli üks Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni asutajatest ning selle pikaaegne juhatuse esimees. Koos Eesti presidendiga pani ta aluse Ühiskondliku Leppe protsessile, mis on tänaseks suurim kodanikuühiskonda koondav rahvuslik koostöövõrgustik Eestis. Alates 1998. aastast oli ta Eesti Võrkpalliföderatsiooni president. Aastast 2001 Kasahhi aukonsul Eestis. Ta oli Õigeusurahvaste Rahvusvahelise Fondi laureaat (2002) ning Eesti kõrgete riiklike aumärkide kavaler. Toimetas Martin Šmutov, PM online |