Eesti Raadiot on tabanud valus kaotus. Ootamatult lahkus meie hulgast staažikas kolleeg Lembit Lauri, kes jõudis raadiotööd teha rohkem kui pool sajandit. Lembit Lauri sündis 20. juunil 1929 Tartus. 1953. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning asus samast aastast tööle Eesti Raadios kommentaatori ja erikorrespondendina. Tema toimetatud saatesari «Kirjutamata memuaare» kestis ligi 30 aastat, selle materjalidest on ta välja andnud ka mitu köidet samanimelist, suure kultuuriloolise väärtusega raamatut. Lisaks raadiotööle toimetas ta ajalooainelist saatesarja «Stoppkaader» Eesti Televisioonis ning kirjutas dokumentaalfilmidele stsenaariume. Raadiotööd Vikerraadio programmis jätkas Lembit Lauri kuni viimase hingetõmbeni, surm tabas teda järjekordsel tööreisil. Lisaks «Kirjutamata memuaaridele» jäävad teenekat raadiomeest raadio heliarhiivis meenutama mitu aastakäiku «Eesti sõduritunni» saateid ning lugematu arv reportaažilõike Eesti lähiajaloo tähtsamatest sündmustest. Lembit Laurit on põhjusega peetud eesti raadioreportaaži žanri üheks rajajaks, kogu elu oli ta oma kolleegidele, eriti noortele raadiotöötajatele suureks eeskujuks oma töökuse ja erakordse tagasihoidlikkusega. Kõigis tema saadetes on esikohale seatud küsitletavad ja teemad, samal ajal kui intervjueerija ise on diskreetselt tagaplaanile tõmbunud. Selles suhtumises on selgelt tunnetatav erakordne džentelmenlikkus ja pieteeditunne, mis iseloomustas Lembit Laurit ka tema suhetes töökaaslastega, kõigi nende inimestega, kellega elutee teda kokku viis. Lembit Lauri tunnistati teeneliseks ajakirjanikuks juba aastal 1971. Oma kauaaegse viljaka tegevuse eest eesti rahva mälu talletajana ringhäälingus pälvis ta 1996. aastal Eesti Ringhäälingute Liidu kõrgeima tunnustuse Kuldmikrofoni. Teda on autasustatud ka III klassi Valgetähe teenetemärgiga. Lembit Lauri on küll lahkunud meie seast, kuid tema hääl, tema saated, tema kirgas isiksus jäävad igavesti Eesti ringhäälingu ajalukku ja raadiokuulajate südameisse. Eesti Raadio |
kõik galeriid
