Ligi kolm aastat ETV programmijuhina töötanud Ainar Ruussaar tunnistas, et tõsist poliitilist surveavaldust ei ole ta kogenud. «On olnud väiksemaid ütlemisi stiilis, et miks te ei näidanud seda ministrit, kes lõikas läbi ülitähtsa lindi. Kuid ei enamat,» rääkis Ruussaar. Foto: Peeter Langovits

Lahkuv telejuht Ilmar Raag ei ole mingi erand, küll aga täiendas ta telejuhtide tavalist hala raha vähesusest ka millegi tavatuga. Raag tegi avapaugu Ainar Ruussaare telejuhiks saamise valimiskampaanias. Näib, nagu oleks tema jutt, et uus telejuht võiks olla Ruussaar, teie omavaheline teadlik mäng.

Me olime sellisest võimalusest Raagiga enne rääkinud ning see oli kindlasti teadlik samm, et ta minu nime välja ütles.

Teadlik oli see eelkõige põhjusel, et eelmisel aastal viisin läbi põhimõttelise struktuurireformi, muutes ETV programmi juhtimist küllaltki kardinaalselt. Selle reformi vilju võime aga maitsta järgmise aasta teisest poolest. Alles siis saame aru, kas talitasin õigesti või mitte.

(Minu küsimuse peale seletab ta ka veidi pikemalt, mis oli «struktuurireform». Lihtsustades: rahakoti ligi pääses rohkem otsustajaid, kuid otsustajad peavad ka oma programmilõigu eest rohkem vastutama. Kuid need jutud oleks vist mõne teise intervjuu teema. – E. T.)

Oma kirjutistes Raag sõimleb valitult ja valimatultki poliitikute ja võimuga. Ühtlasi lükkab esile Ruussaare, et tema on minu mees. Nii saadab ta Ruussaare justkui poliitilisele tapalavale, unustades, kes otsustavad uue telejuhi nimetamise. Meenutaks, et otsustavad ikkagi needsamad poliitikud, keda Raag sõimab.

Jaa, uue telejuhi nimetamise otsustavad poliitikud.

Mistõttu võib Raagi räige valimiskampaania ette ära lõigata Ruussaare võimalused.

Seda võib nii võtta, aga ei pruugi. Pigem näen Raagi sõnumit sellisena, et ta on võidelnud ja see võitlus väsitas. Ning nüüd lahkudes tahab ta näha enda asemel poliitikutest sõltumatut energilist juhti, kes on olemasoleva eelarve piires ETV programmiga Raagi arvates saavutanud nii palju kui võimalik.

Tegelikult ongi ETV vaadatavus, – ja miks ma peaksin seda häbenema –, vähehaaval kasvanud.

Aeg-ajalt armastavad ETV juhid küll rõhutada, kuidas vaadatavus ei ole tähtsuselt number üks, sest täitmist vajavad muud õilsad eesmärgid.

Paraku on tõesti väga palju õilsaid eesmärke täita, ja neid peabki täitma. Ehkki mina pigem kuulutaksin rohkem sõnumit, et vaadatavus on väga oluline. Olla võimalikult vaadatav telekanal ongi meie üks avalik-õiguslikke missioone.

Me ei saa olla marginaalsed. Kuid kindlasti ei kasva me vaadatavuselt ka esimeseks. Seda juba põhjusel, et seadus ei luba meil teha sellist programmi, et kasvada esimeseks.

Postimehes ilmus ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare arvamus väga hea pealkirja all «ETV: finišeerib Raag. Valmis panna...?» Kas Ruussaar on end valmis pannud? Kuigi emotsionaalselt ei ole vist kõige lihtsam seis. Kas või seetõttu, et lahkuv telejuht sellist kampaaniat tegema hakkas.

Emotsionaalselt on tõesti äärmiselt raske seis. Ma ei ole avaldust esitanud. Ma ei ole kandideerimiseks vajalikku esseed kirjutanud.

Esseed kirjutada oleks lihtne, sest mul on väga selge nägemus ETV programmi ja ETV kui organisatsiooni arengust.

Selles osas on mul kujunenud väga selged seisukohad, sest olen koos rahandusjuhi ja Juhan Paadamiga tegelikult olnud otseselt ETV kui organisatsiooni juhtimise juures ajal, kui Raag viibis välismaal. Välismaal aga on ta viimasel aastal päris palju viibinud.
Esseed kirjutada on lihtne, aga avaldust kirjutada...

On ju veel lihtsam.

On palju raskem. (Rõkkav naer. – E. T.) Ma ei ole seda teinud, kuid mul on ju ka veel aega. (Konkurss lõpeb 31. oktoobril – E. T.).

Vaatan teid ja mulle tundub, et sisimas olete juba otsustanud kandideerida.

(Rõkkav naer. – E. T.) Mulle on jäetud päris vähe valikuid. On ju näiteks mõistetav, kuidas täna ETVs töötavad inimesed...

Vahivad iga päev otsa, et mida teed, Ruussaar?

Jah, nad vaatavad otsa ja ütlevad, et mine karudega võitlema.

Juhul kui ETV-le satub väljast nõrk juht... No võib ju juhtuda nii, et konkursi võitnud väliselt tugev nimi osutub sisulises töös nõrgaks juhiks. Kui nii juhtub, on mul oma töötajatele väga raske otsa vaadata, sest siis ütlevad nad kohe, miks sa araks lõid.
See teeb ühtpidi otsustamise kergeks, kuid teistpidi veelgi keerulisemaks. Mis siin salata, natuke on nagu tankisti tunne. Kuid sisimas olen jõudnud järeldusele, et ma ei karda. See järeldus on aga suur samm lähemale järgmisele otsusele.

Olen mõelnud ka nii, et tegelikult, Ruussaar, on sul kaks valikut. Kui sa ei kandideeri, oleks valik minna ajakirjanikuna tagasi ekraanile, ja ainult. Ning paremal juhul oled sa tulevikus Mati Talviku hale vari. Sest Mati Talviku suuruseni ei küüni sa niikuinii.
Teine võimalus on kandideerida telejuhiks. Kuigi endale ja emotsionaalselt meeldiks Mati Talviku võimalus palju rohkem.

Kui sättida kandideerimise küsimust veidi ümber, siis mis võiks sundida raudselt otsustama, et ma ei kandideeri? Ehk: mis peaks juhtuma, et kuuleme, kuidas Ruussaar ei kirjutagi avaldust ega esseed?

(Paus. – E. T.) Kardan, et midagi sellist ei saa juhtuda.
(Paus. – E. T.) No esimesena kargab pähe see, kui keegi tuleks ja ütleks, et minu kandideerimine saab seotud olla ainult mingisse parteisse astumisega.

Ei pea ju otse ütlema, et astu parteisse. Võib ka ju kaude mõista anda, et kui soosid meie parteid või midagi taolist.

Kui ka kaude, kuid mulle piisavalt arusaadavalt annab keegi mõista, et minu šansid saada ETV juhiks oleks seostatavad mõnele parteile lähenemisega... No sel juhul ma küll ei kandideeri.

Telejuhi leidmisega tekkis aga ikkagi vist SOS-seis, kui ringhäälingunõukogu pidi uue konkursi välja kuulutama ja Raag Ruussaare valimiskampaaniat alustama.

Nõukogu liikmete sisse ma ei näe ega tea, millised olid nende ootused uue telejuhi suhtes. Olukord on praegu selline: lahkuv telejuht leiab, et mina võiks kandideerida, viimaks edasi kord juba alustatut.

Kuigi on selge, et kui peaksin saama uueks telejuhiks, tekib kohe palju probleeme. Näiteks ei tea mina praegu, kes peaks olema uus programmijuht. Mis on esimene tõsine küsimus minu ees. Uut Ruud on vaja. (Vihjab sellele, et teda kutsutakse Ruuks. – E. T.)

Ruu kutsub Raa ehk Raagist saab programmijuht.

Väga hea, kui see oleks Raag, mõnetigi oleks mul siis lihtsam. Ehkki sel juhul peaksin Raagi natuke ohjama, sest tema näeks, et programmis oleks veidi rohkem ja võib-olla ka veidi teistsugusemaid filme. (Seda küsimust-vastust võib pidada ka peeneks huumoriks. – E. T.)

Muide, kui Ruussaar ei ole uus telejuht, võib ju tekkida igal juhul küsimus, mis temast edasi saab. Sest tuleb uus telejuht, kellele ei tarvitse meeldida Ruussaar, või vastupidi.

Igal juhul võib tekkida mitmeid seise.

Uuele telejuhile sobib Ruussaar, kuid Ruussaarele ei sobi uus telejuht. Võimalik on ka, et uuele sobib Ruussaar ja Ruussaarele sobib uus.

Kuid sama võimalik on, et uuele telejuhile ei sobi Ruussaar üldsegi ning kohe kuni selleni, et Ruussaarel ei ole võimalik ETVs ka ajakirjanikutööd teha.

Seepärast ongi kindlam saada ise uueks telejuhiks. Kuigi ka sel juhul on üks väike, kuid oluline konks. Nimelt kehtib ju ammuilma poliitiline suund ühendada ETV ja Eesti Raadio. Erinevatel põhjustel on see seni tegemata. Ent teades poliitikute võimekust, võib see ühendamine vajaliku tahte järsul õitselöömisel toimuda ka päevadega.

Tean, et uus amet võib olla ka ainult poole aasta amet. Eks ma pea oma kavad siis nii seadma, et on väga tugevad poolaasta eesmärgid ning selgelt piiritletud põhimõttelised suunad kuni viieks aastaks.

Üldiselt aga olen ETV ja Eesti Raadio ühendamise veendunud pooldaja. Näen suure avalik-õigusliku meediakontserni tekkes väga palju häid külgi.

Raagi paljudest väljaütlemistest jäi kumama, et telemaja tegelik peremees ongi olnud Ruussaar. Sest Raag muudkui kirjutas kalevi alla läinud arengukavasid ja Ruussaar juhatas vägesid. Et kui nüüd Ruussaar hakkab arengukavasid kirjutama, kes siis on telemaja tegelik peremees?

Olen olnud kalevi alla läinud arengukavade koostamise juures. Kuid tööalaselt kujunes selge jaotus, et Raag esindas ETVd tipptasemel, tegi juhatuse esimehena lobitööd ja langetas suuri strateegilisi otsuseid.

Kogu muu juhtimine lasus minul, rahandusjuhil ja Juhan Paadamil. Olime oma funktsioonid päris hästi ära jaganud ning pidevalt infot vahetades süsteem toimis.

Minu jaoks on Raag olnud väga hea juhatuse esimees, sest ta ei sekkunud programmi tegemisse, et seda ei tohi ja tee hoopis toda. Raag usaldas ja andis suhteliselt vabad käed.

Kui teie räägite programmist, siis te ei mõtle ju nädala telekava.

Programm on muidugi hoopis midagi muud kui nädala telekava. Kitsal ajateljel võib programmiks pidada üht telehooaega, mis peab tooma vaatajaid ja tootma mõju ühiskonnas. See on terviklik eesmärgistatud tegevus, mida annab ka alati mõõta.

Ääretult isikliku arvamuse kohaselt tiksub ETV programm ajalehe tegemisel kasutusel olnud ühe mu lemmikväljendi kohaselt – peab olema nii klassikat kui ka moodsat poppi. Kommertskanalitest erinetegi eelkõige vaid seetõttu, et on ka klassikat. Muu on aga peaaegu sama – ikka poppi ja meelelahutust.

Jah, nii on. Kusjuures üks nõrk koht programmis on olnud ja on ka praegu, et meil on vähe meelelahutust. Meil on päris piisavalt uudiseid, kuigi võiks olla rohkem korrespondente. Meil on päris palju ja head ajakirjanduslikku programmi ning selle poolega olen rahul.

Kuid meelelahutust võiks olla rohkem ja see peaks olema sotsiaalse sõnumiga. Võtame näiteks «Õnne 13». See on meelelahutus, aga kindlasti teistmoodi kui «Naistevahetus» või Millingu ja Normanni šõud.

«Õnne 13» kannab teatavat sotsiaalset sõnumit. Veidi võimendatult annab arutleda isegi nii, et kuna Eestis on päris suur hulk uudistesaateid mitte vaatavaid inimesi, siis nad saavad oma uudised kaudselt kätte seriaalist «Õnne 13» ning teevad just selle põhjal ehk ka mingeid elulisi otsuseidki.

Kiirarvamus

End «inimeseks, kes kaalub ETV juhi kohale kandideerimist» nimetada palunud Ruussaar tegi mulle märkuse, et ma küsitlen teda juba kui ETV juhti. Mille peale vastasin, et mõni tema ütlus-mõtlus lipsas tal endal suust nii enesekindlalt sõnastatuna, nagu ta olekski juba ETV juht. (Need laused jäid intervjuust välja.)

See enesekindlus ei ole teeseldud ega eneseveenmine, et küll ma ikka hakkama saan, kui jumal ameti annab. See enesekindlus on tõsiselt sisuline platvorm edasiseks. Ehk: üldiselt võib ta siin keerutada ja otsida sõnu ja viivitada viimase minutini, kuid ma ei kahtlegi, et Ruussaar kandideerib ETV juhiks.

Nüüd on tõesti küsimus, kas mitte Raag Ruussaare valimiskampaania avapauguga üle ei pingutanud. Veidi teistsugusema ringhäälingunõukogu koosseisu juures ei saaks sugugi välistada, et Raagi sõim vallandaks vastureaktsioonina Ruussaarele koha kätte näitamise.

Praegu aga olen valmis ennustama, et Ruussaar ka võidab konkursi. Ja enam-vähem kindlalt, kuue poolthäälega. Sest nõukogu liikmed teavad – see mees veab välja.

Rahast rääkisime ka, kuid see oleks üks teine intervjuu. Küllap Ruussaargi kunagi täiendab sügiseti rahahädast kraaksuvate telejuhtide väärikat rida. Küll aga tekitas minus siirast nõutust, milline nõukogudelik kamorka on Ruussaare kabinet.

Aeg oleks justkui seisma jäänud nii 1980ndate algusesse. Ning keset seda seisvat aega askeldab ülikaasaegne Ruussaar. Tal jätkub seda, mida välja vedada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2