Pean möönma üllatust, et minu nädalatagune kommentaar kogus end siit
lehesabast laviiniks SL Õhtulehe esiküljele. Mida ennekuulmatut ma siis
ütlesin?!
Mitte miljardikkugi võrreldes selle halaga, millist aastate jooksul on Niiluste viisi voolanud mööda telemaja kohvikuid ja suitsunurki. Minge vaadake, sealsed seinad on nõrgunud ängist füüsiliselt võidunud. Kuid kas tänavugi 270 miljonit krooni põletav ETV on sõjatehas, mille seinte vahel toimuvast võib ta kinnimaksja saada aimu vaid läbi kahvatu eetrisaluudi õhtutaevas? Vabandust, ma pole seda meelt.Mul pole kahju rahast, mida kiirelt vahetuvad juhatused ringhäälingunõukogude mõmiseval heakskiidul sadade miljonite kaupa jaburatesse strateegiatesse, surnult sündinud projektidesse ja hambutusse turundusse on matnud. See on vaid raha, ja üht-teist on ju ka õnneks läinud. Kuid mul on kahju tuhandete oma tööd südamega teinud ja tegevate inimeste viie kümnendi pikkusest panusest, mida on järjekindlalt maha mängitud. Lilian Põldre, Anton Mutt, Aare Tiisväli, Tõnis Kask, Valdo Pant – võiksin loetleda sadakond nime, kelle töö puhul ETVs jäävad imetluse ja lugupidamise väljendamisel ka suurimad sõnad väikeseks. Nende laotud vundamendile ehitatud võimsast liiderkanalist oleme aastatega taandunud aga nii marginaalseks, et esimest korda ajaloos ei mahtunud möödunud nädalal ükski ETV omasaade vaadatavuse esikümnesse. Vähe sellest, et kommertskolleegide tagatuled kaovad käänaku taha, täna hingab isegi Pervõi Baltiiski Kanal meile juba kuklasse. Ja mina ei süüdistaks siin vaatajat. Millise näoga saame sellises olukorras minna rahva käest küsima: «Hei, visake meile neli miljardit, ehitaks laheda klaasist maja, ehk tulevad seal paremad mõtted, kuidas teha saateid, mida inimesed vaatavad ja mis neile ka korda lähevad.» Kas te nalja teete, härrased! Kanal 2 mahub ühele korrusele! Kui väga vaja, siis vanas raadiomajas on ruumi küll, remontige endile neli tuba teise korruse peldikute tagant! Tegelikult tahtsin rääkida hoopis sellest, et Mati Talvik alustas pühapäeval uut sarja «Eesti aja lood». Tubli töö. Ladusad tekstid pluss režissöör Indrek Kanguri hoolas vaev visuaalse poole katmisel. Samas – tehku Mati kui head tööd tahes, mõni ei anna mehele iial andeks ta isiklikku ajalugu ETVs. Sellistega pole mõtet vaielda, kui palju sümboliseerib Mati erakordse nähtusena ETV saatust, ellujäämist ajastust teise läbi töö, loomingu ja kompromisside kadalipu. Aga üht tahan öelda – Mati pole kunagi kellelegi s***a keeranud! See on tähtis, kui mitte kõige tähtsam. Ta alustas oma 40. hooaega palgalisena ETV ekraanil. Seda tulemust ei suuda meie eluajal keegi korrata. Respect, man! |
