Sellest, et konklaav on valinud uue paavsti, annab märku valge suits Sixtuse kabeli korstnast Foto: SIPA/SCANPIX

Ajakirjandusse jõudnud paljastustest selgub, et lõpuks paavstiks valitud sakslase Joseph Ratzingeri toetus kasvas igas hääletusvoorus tänu konservatiivide tiiva meelekindlusele.

Kui seni arvati, et uue paavsti põhirivaal oli liberaalsete vaadetega Milano kardinal Carlo Maria Martini, siis anonüümse kardinali päeviku kohaselt oli selleks 69-aastane argentiinlasest jesuiit Jorge Maria Bergoglio.

Bergogliot peetakse võrdlemisi mõjukaks isikuks ning rohkem avatuks sotsiaalsetes ja kirikut puudutavates küsimustes.

Kui Bergoglio oleks paavstiks saanud, oleks ta olnud roomakatoliku kiriku 2000-aastases ajaloos esimene Ladina-Ameerikast pärit paavst.

Mees olevat aga žestidega märku andnud, et ta ei taha saada paavstiks valitud ning soovitas oma toetajatel leida teine kandidaat, kirjutas tundmatu kardinal oma päevikus.

Kardinalidekogu ehk konklaav kogunes kaks nädalat pärast paavst Johannes Paulus II surma 2. aprillil, et valida endihulgast uus paavst.

78-aastane Ratzinger pühitseti paavstiks 24. aprillil.

Enne valimisprotsessi annavad kardinalid vaikimisvande ning see võib seletada asjaolu, miks saladusi avaldanud kardinal anonüümseks jääda soovis.

18. aprillil alanud valimisprotsessis oli neli hääletusvooru ning meediasse lekkinud andmete kohaselt sai Ratzinger esimeses hääletusvoorus 115 kardinali häälest 47, Bergoglio 10 ja Martini 9.

Teises voorus sai Ratzinger 65 ja Bergoglio 35 häält. Kolmandas voorus jagunesid hääled vastavalt 72 ja 40, Martini oli selleks ajaks juba konkurentsist välja langenud.

Otsustavas voorus valiti ametisse Ratzinger 84 häälega.

«Sixtuse kabelis oli seejärel hetk vaikust, millele järgnes pikk ja südamlik aplaus,» kirjeldas sündmusi anonüümne kardinal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3