Tähelepanuväärne on see, et sellist praktikat rakendavad ka need firmad, mille omanikud või juhid kuuluvad ka ise linnavolikogu koosseisus praegusesse võimukoalitsiooni.

2004. aastal teenis firma Eestirem 17,5 miljoni kroonise äritulu juures ligemale miljon krooni puhaskasumit. Svetlana Ivantsova kinnitab äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes, et firma töötajate arv oli 30 ja neist 8 olid insener-tehnilised töötajad. Töötasudeks kulus aastas 787.000 krooni.

Kui see arv jagada 30 töötaja vahel ära ja siis omakorda 12 kuu vahel, tuleb välja, et keskmine kuupalk selles firmas oli 2186 krooni. Seadusega kehtestatud miinimumpalk Eestis oli mullu 2480 krooni.

Svetlana Ivantsova kinnitas Põhjarannikule, et firma majandusaruandes esitatud arvud on õiged, kuid ta polnud nõus väitega, et kõik firma töötajad teenivad vaid miinimumpalka.

«Abitöölised saavad jah miinimumpalka, teised rohkem,» ütles ta ning põhjendas firma keskmise palgataseme allajäämist isegi miinimumpalgale sellega, et mitte kõik firma töötajad ei ole ametis täistööajaga.

Volikogu liige Vladimir Muratov on juhatuse liige ja üks omanikest firmas Puu ja Betoon, mis on Kohtla-Järve linnalt saanud tellimusi lasteaedade mööbli ja hoovidesse mänguväljakute rajamiseks.

Ka selle 31 töötajaga firma aruandest ilmneb, et mullu jäi keskmine palk allapoole miinimumpalga määra. Muratov selgitas väikeseid palkasid sellega, et firmal tuleb aeg-ajalt saata töötajaid sundpuhkusele, mil neil makstakse vaid 600 krooni.

Ta tõdes, et ettevõttes on küllaltki suur kaadrivoolavus, sest miinimumpalgast oluliselt rohkem pole võimalik töötajatele maksta. «Seadmed on meil vanad ja tööviljakus pole kõrge,» ütles ta.

Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles Põhjarannikule, et ametiühingud peavad vajalikuks riigihangete seaduse muutmist, et konkursside võitjate selgitamisel ei vaadataks mitte ainult pakkumise hinda, vaid võetaks arvesse ka seda, millist palka on ettevõttes seni ametlikult makstud.

«Kui ettevõtte juhid ise kinnitavad, et nende ettevõttes on keskmine palk võrdne alampalgaga, siis peab selle taga olema küll mingi keemia või siis skeemitamine, nagu nüüd räägitakse. See lõhnab üsna kõvasti ümbrikupalkade maksmise järele,» lausus Taliga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5