Mitmete asjatundjate hinnangul võib suviste temperatuuride tõus muuta juba sel sajandil elu paljudes Lõuna-Euroopa suurlinnades suisa talumatuks. Foto: repro

Mõnel pool Euroopas tõusid 2003. aasta suvised temperatuurid keskmistest näitajatest kuni kuus kraadi kõrgemale ja hinnanguliselt põhjustas kuumalaine kümnete tuhandete inimeste surma.

Kuna lisaks kuumusele valitses 2003. aastal ka laialdane põud, mõjutasid need faktorid olulisel määral taimede kasvu ja elutegevust.

«Uuringus kasutatud andmeid koguti peamiselt kaheksateistkümnes Euroopa erinevasse piirkonda püstitatud mõõtejaamas,» rääkis uurimistööd juhtinud Prantsusmaa klimatoloog Andrew Friend.

Projekti CarboEurope raames püstitatud mõõtejaamad registreerivad süsinikdioksiidi, vee ja energia liikumist maapinna ning atmosfääri vahel ja enamik neist mõõtejaamadest asub metsades.

«Süsinik moodustab umbes poole taime massist ning seega saame me taimede CO2-kasutust mõõtes teha kindlaks selle, kui hästi taimedel läheb,» selgitas Friend.

2003. aasta mõõtmistööd näitasid, et taimed kasutasid vähem atmosfäärist pärinevat süsinikdioksiidi ning kasvasid aeglasemalt ning see avastus leidis kinnitust ka hilisemates satelliituuringutes.

Põllumajandusliku maa osas kasutasid uurijad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kogutud andmeid, mille kohaselt vähenesid põllukultuuride saagid 2003. aastal Euroopas viimaste aastate keskmise tasemega võrreldes 20 protsenti.

Tõelise üllatusena selgus aga uuringu käigus, et Euroopa taimed ja nende ökosüsteemid saatsid antud ajaperioodil atmosfääri enam süsinikdioksiidi kui sealt eemaldasid.

Tavaliselt kasutavad Euroopas kasvavad taimed aastas ära umbes 125 miljonit tonni atmosfääris leiduvat süsinikku, ent 2003. aastal taimed hoopis saatsid atmosfääri umbes 500 miljonit tonni süsinikku.

Näiteks CO2 globaalsed emissioonid fossiilsete kütuste põletamisest ulatuvad aastas umbes 7000 miljoni tonnini.

«See näitab, et lühiajalised regionaalsed klimaatilised sündmused, nagu 2003. aasta kuumalaine Euroopas, võivad mõjutada kliimat globaalselt,» selgitas Suurbritannia kliimauurija Julia Slingo.

Värske avastuse asetab laiemasse konteksti möödunud aastal avaldatud uuring, mille kohaselt võib 2003. aasta kuum ja kuiv suvi Euroopas globaalsete kliimamuutuste tagajärjel muutuda erandist reegliks.

Uurimistööd juhtinud Oxfordi ülikooli teaduri Myles Alleni sõnul muutuvad sellised kuumad suved juba sajandi keskpaigaks tavalisteks, kui kliima globaalset soojenemist ei õnnestu oluliselt aeglustada.

«Selle sajandi lõpus meenutatakse 2003. aastat kui väga jahedat aega,» ennustas ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5