Skeem on äärmiselt lihtne. Maja sundüürnikest vabastamiseks tuleb omanikul elanikud meelitada mingil ettekäändel ajutiselt mujale elama ning anda seejärel tagaselja rahvastikuregistrisse aadressiandmete muutmise avaldus.
Vastavalt seadustele saadavad ametnikud elanikele seejärel kirja, milles küsitakse nõusolekut registris senise aadressi kustutamiseks. Vastav teade avaldatakse ka internetis ametlike teadaannete leheküljel.
Alates teate avaldamisest on inimesel aega üks kuu, et teatada registrile oma mittenõustumisest. Kuna aga elanikud on vahepeal jõudnud välja kolida ja maja on tellingutes, ei ole võimalik kirja kohale toimetada.
Halba aimamata ei hakka ükski sundüürnik ka ametlikke teadaandeid lugema, seda eriti juhul, kui üürniku emakeel ei ole eesti keel. Nii ei laekugi ettenähtud 30 päeva jooksul ühtki protesti.