| Koivisto lükkas tagasi väite, et Venemaa uus juhtkond
pakkus pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta lõpul või sellele järgnenud
aasta alguses vaidlusalust piirkonda Soomele kompensatsiooni vastu, kirjutab Helsingin Sanomat Online . Samuti eitas Soome tollane riigipea, et Karjala «ostuhind» oleks tookord paika pandud tema enda algatusel loodud salajases ekspertgrupis, millest kirjutas eelmisel nädalal ajaleht Kainuun Sanomat. «Mingisugust pakkumist piiri täpsustamiseks pole Nõukogude Liidu või seejärel Venemaa suunalt tehtud ega ka Soome poolelt esitatud,» ütles Koivisto intervjuus ajalehele. «Ühtki töörühma pole minu algatusel loodud ja ma ei tea, et niisuguseid oleks sellel eesmärgil üldse loodud,» märkis ta, kinnitades, et ajakirjanduses väidetul puudub alus. Kainuun Sanomat kirjutas eelmisel nädalal, et teade võimalusest Karjala tagasi saada tuli Soome välispoliitika juhtidele Venemaa presidendi administratsioonist juba 1991. aasta lõpul ja teist korda tõstatati see küsimus 1992. aasta jaanuaris. Lisaks märgiti artiklis veel, et «ekspertgrupp» oli määranud «Karjala ostuhinnaks» 64 miljardit marka. Koivisto tõdes, et tall pole «halli aimugi», kust ajalehe andmed pärinevad. «Mingit töörühma ei olnud ja mingeid arvutusi samuti mitte. Arvutusi ei oleks saanudki teha. Küsimus puudutab lisaks materiaalsetele ka hingelisi tahke, mille hinda ei saa arvutada. Absurdne on juba mõte, et mingisuguses summas jõutaks kokkuleppele,» kritiseeris Koivisto. Endine riigipea sekkus oma sõnul sellesse asja nüüd, kuna valeinfo levimist ei saa lubada. «Siin on oht, et see [Karjala pakkumine] jõuab peagi ajalooõpikutesse,» nentis Koivisto. Mauno Koivisto oli Soome Vabariigi president aastail 1982-1994. Soome tollane peaminister Esko Aho ja välisminister Paavö Väyrynen on samuti juba tunnistanud, et ei ole Karjala pakkumisest kunagi varem kuulnud, sama üllatunud oli ka riigi praegune president Tarja Halonen. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
