Kolmapäeval Tallinnas Hirvepargis esinenud kõnelesid palju ohutundest ning vajadusest võidelda selle eest, et neis hirmu tekitav ei teostuks; enamikus sõnavõttudes seostus see presidendivalimiste teemaga.

Europarlamendi saadik Tunne Kelam kinnitas, et Eestil on oht libiseda pehmelt tagasi nõukogude mentaliteeti, aga ka Venemaa tiiva alla.

Samal teemal: Täna möödub 67 aastat MRP sõlmimisest

Ta lisas, et on olemas oht ka uueks Molotovi-Ribbentropi paktiks, seekord energeetika vallas. Kelami sõnul on Eestis samuti oht kodanikualgatuse summutamiseks ning valmistumiseks uueks vaikivaks ajastuks ning uueks pehmeks diktatuuriks.

Kõige selle vältimiseks on tema kinnitusel vaja uut rahvuslike jõudude lepet.

Rääkides presidendivalimistest, avaldas Kelam arvamust, et Keskerakonna ja Rahvaliidu kavandatav loobumine hääletamisest riigikogus on põhiseadusega vastuolus, ning kritiseeris Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa koostöölepet.

Tartu Memento esimees Enn Tarto kinnitas, et tal on ohutunne, mille tekitab mööda Eestit ringi käiv venemeelsuse ja putinluse tont.

Ta ütles, et kui Toompeal saavad enamuse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga sõbrustavad jõud, võivad sellel olla halvad tagajärjed Eesti demokraatiale ja rahvuslusele.

Europarlamendi sotsiaaldemokraadist liikme Andres Tarandi sõnul oleme praegu tunnistajad sellele, kuidas idas püütakse kunstliku hingamise abil taastada mõnevõrra teisel kujul kunagist impeeriumi.

Selle üks ilming on tema sõnul väljapressimistaktika kasutamine energeetikas, aga ka välisvaenlaste otsimine, sealhulgas läbinaabrite Eesti ja Läti kujul, ning võõraviha suur kasv.

Ka Tarand taunis Keskerakonna ja Ühtse Venemaa lepet, aga samuti Keskerakonna ja Rahvaliidu käitumist presidendivalimistel, kuna see diskrimineerib tema sõnul parlamenti ning näitab usaldamatust isegi oma erakonnaliikmete suhtes.

Tarand sõnul teeb ärevaks seegi, et poliitiline korruptsioon on Eestis pea varjamatu.

Endise peaministri sõnul on Eesti arengu küsimus selles, kas järgmistel riigikogu valimistel leidub kriitiline mass valijaid, kes suudab eristada demokraatlike erakondi ja juhikultust harrastavaid parteisid.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on Eestile suurimaks ohuks kildkondlik võim, mille sümptomid on tema sõnul palja silmaga näha.

Reinsalu rääkis majanduslike klannide ja poliitiliste jõudude sulandumisest, riigiametnike politiseerimisest ning katsetest meediat summutada.

Ta meenutas Lennart Meri sõnu, et näiteks Belgias ja Soomes ei tuleks kõne allagi Eestis esitatav küsimus selle kohta, kas põhiseaduslik kord toimib tõhusalt.

Riigikogulane lisas, et tänapäeva Eestis käib piir õigusriigi ja võimuklanni vahel, ning väitis, et kahe erakonna leppe garandiks saanud praegune riigipea ei kaitse õigusriiki.

«Kadriorus peab olema õigusriigi toetaja,» teatas Reinsalu ning soovis jõudu presidendikandidaatidele Ene Ergmale ja Toomas Hendrik Ilvesele.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ergma meenutas eelkõige möödanikku. Ta meenutas oma hirmu 1949. aasta märtsiküüditamise ajal ning rääkis nõukogude ajast pärinevast vaimsest okupatsioonist.

Riigikogu aseesimees nentis, et Saksamaa on palunud natsismi ajal tehtu pärast vabandust, kuid Nõukogude Liidu järeltulija pole seda kunagiste tegude eest teinud. Ergma sõnul püsib oht niikaua, kuni idanaaber pole vabandust palunud.

Sotsiaaldemokraat Ilves ütles, et 19 aastat tagasi toimunud koosoleku põhisõnum okupatsioonivõimudele oli, et neid enam ei kardeta.

«Kui hirm kadus, siis muutus kõik,» nentis ta.

Ilves sõnul tahetakse praegu kahjuks hirmu taastada, et seda siis kasutada oma eesmärkide saavutamisel.

Tema hinnangul on levimas suhtumine, et mõned on seadustest kõrgemal ning inimesi ähvardatakse sellega, et kui nad ütlevad võimulolijaile mittemeeldivat või kuuluvad valesse parteisse, võivad nad ilma jääda näiteks töökohast, ehitusloast või koolikatusest.

Presidendikandidaat ütles, et olukorra muutmiseks on vaja vaimset puhastust ja veendumust, et inimesed enam ei karda.

Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Tõnis Lukase sõnul tekitas sadade inimeste kogunemine Hirveparki temas kaheseid tundeid.

Ta ütles, et kõnekoosolekule koguneb palju inimesi siis, kui Eesti riigis on midagi mäda. Teisalt annab kohaletulnute hulk tema sõnul alust arvata, et ollakse valmis tegutsema.

Lukas avaldas lootust, et Eestit ootab ees suur september ning hiljemalt 22. septembriks on pronkssõdur kadunud ning 23. septembriks selge, et riiki ei juhi endine tippkommunist.