|
Iraanis viibiva Wali Mohammadi ja tema naise Safoura kahel pojal õnnestus
aastaid tagasi Euroopasse jõuda ja teel Rootsi jäid nad Eestisse pidama.
Algselt pagulase staatuses olnud mehed said Eestis elamisloa ja hakkasid
ajama asju, et tuua Eestisse järele ka Lähis-Itta jäänud vanemad ning vend ja
õde.
KMA pressiesindaja Ira Rauni sõnul pöördusid afgaanid esmakordselt KMA poole
juba 2004. aasta mais, kuid KMA hinnangul ei teinud seda seadustes sätestatud
korras ning nende taotlust ei võetud menetlusse.
«Nimetatud isikud ei esitanud taotlusi isiklikult välisesinduses, nagu nõuab
välismaalaste seadus, vaid saatsid taotlused posti teel KMA-sse. Kuid
välismaalaste seadus sätestab, et välismaalane peab taotluse esitamiseks
isiklikult pöörduma välisesinduse poole. See on oluline taotlejate isikusamasuse
tuvastamiseks,» ütles Raun BNS-ile.
Tema sõnul on KMA isikutele korduvalt selgitanud elamisloa taotluse esitamise
korda.
«Kohtumenetluses on KMA käesoleva aasta 13. veebruari toiming, millega KMA
leidis, et ei saa kõnealuste isikute taotlusi vastu võtta,» lisas Raun.
Afgaanide Eestis elavad sugulased väidavad aga, et Iraanis Eesti välisesindus
puudub ning lähim esindus on Türgis, kuid nende pere viibib afgaanidena Iraanis
määratlemata positsioonis ega saa seetõttu viisat Türki minekuks.
«Kaebuses väidetakse, et võimalused vormikohase taotluse esitamiseks
välisesinduse kaudu puuduvad. KMA on jälle seisukohal, et amet ei saa vastutada
välisriigis seisneva takistuse eest ja seetõttu seadusest taganeda,» ütles
Tallinna halduskohtu kohtunik Lea Kuuse BNS-ile.
Tema sõnul langetab kohus otsuse septembri alguses. |