Mida teha siis, kui patsient ei ole selle piiranguga nõus?

Seda on võimalik vaidlustada, piirangut on võimalik ka hiljem maha võtta.

Samal teemal: Terviseinfo internetti viimine tekitab arstides hirmutunnet

Kelle juurde patsient pöördub, kui ta piiranguga nõus ei ole?

Kõigi probleemide puhul tuleb pöörduda infosüsteemi pidaja poole, kelleks võib saada Eesti E-tervise sihtasutus.

Kui sealt saadav vastus ei rahulda, minnakse kohtusse?

Jah, kohtutee on alati võimalik.

Seega on arstide kohtuprotsesside hirmul alust?

Esmaspäevasel konverentsil polnud arstide hirm sellega seotud. Siin tahetakse piirang maha saada. See piirang on kehtiv mõned nädalad või kuud, seega pole põhjust kohtusse minna, sest protsess algab alles pärast piirangu lõppu.

Arstid olid vastu, et dokument, mis on allkirjastatud, on üleval ning seda ei saa muuta. Muutmiseks tuleb vormistada uus dokument. Nädala jooksul kolm korda muudetud diagnoos on näha.

Kord saadetud andmeid enam olematuks ei tee. Alati saab täiendada ja parandada, esitades uue dokumendi. Eesmärk on näha dokumendi alg- ja lõppversioon, et ei jääks võimalust arstil andmeid märkamatult muuta.

Sugugi mitte kõiki dokumente ei koguta E-tervise infosüsteemi. Püütakse koguda oluline ja lõplik informatsioon. Kavas on koguda ravijuhtumi kokkuvõtteid, aga arst peaks need vormistama viis päeva pärast patsiendi haiglast lahkumist. Selle aja jooksul on enamik uuringu vastuseid selgunud ja arstil on olnud aega mõelda, et kõik korrektselt kirja panna.

Patsiendil on veel võimalusi oma soove avaldada?

E-tervise infosüsteemi luuakse eelkõige patsiendi jaoks. See avardab patsiendi autonoomiat – tal on võimalus kontrollida, kes tema andmeid on vaadanud. Samas on ka võimalus anda eelnevat infot oma soovide kohta – kas ta soovib vereülekannet näiteks. Või kui ta ise ei suuda oma ravi üle otsustada, siis kelle poole peaks arst pöörduma. Tulevikus on nii, et kui patsient ei luba endalt organit eemaldada, siis ei tohi seda arst ka teha.

Tartu Ülikooli eetikaõppejõud Andres Soosaar on märkinud, et suur probleem võib tekkida sellest, et patsientidelt ei küsita andmete infosüsteemi kogumiseks nõusolekut. Teie seisukoht?

See on kaalumisel. Juriidilises mõttes ei küsi ka praegu ükski arst haigelt nõusolekut andmete töötlemiseks. Küsitakse nõusolekut ravi osutamiseks, aga mitte andmete töötlemiseks. Pole võimalik informatsiooni kogumata ravida. E-tervise infosüsteem lihtsalt laiendab andmete kättesaadavust.