Sel kevadsuvel ilmusid Eesti tänavapilti ühtäkki autod, mille aknalt lehvis uhkelt Eesti lipp. «Kes need on ja mida nad väljendavad?» küsiti mitmetes netiportaalides. Mitmed lugejad on ka Postimehele väljendanud arvamust, et neile tundub selline lippudega sõitmine häiriv.

Igapäevane asi

Urbel kinnitab isegi pidupäevadel autole lipu, kuid nüüd on lipuautodest saanud tänavapildi igapäevane osa.

Sotsioloog Andrus Saare sõnul ei saa mingist uuest rahvuslike tunnete tõusust seoses pronksööga rääkida. «Mulle tundub, et pigem on situatsioon niisugune, et ollakse endas kindlad, aga teisalt ollakse äraootaval seisukohal,» ütles ta. «Ma ei arvaks, et rahvuslikud meeleolud oleks laes.»

Sotsioloogi sõnul püüavad inimesed lippe autodele kinnitades jäljendada teedel nähtut. «Teisalt on selle taga näitamine, et kes on kodus peremees,» ütles ta.

Vene lipuvimplitega ringisõitvad taksod pole Tallinna tänavapildis olnud haruldased, pronksöödel lehvitati autoakendest Vene lippe. «Iga samm kutsub esile vastusammu,» märkis Saar. Seega võib autolippude aktsiooni siiski pronksööga seostada.

Kuid eestlaste uuest lipuvaimustusest ei saa siiski rääkida, sest äsjasel laulupeol oli lippe üsna tavapärasel hulgal. Ei midagi sellist, nagu näeb Norras rahvuspühal 17. mail, mil norralased haaravad nagu üks mees lipud pihku ja tulevad nendega tänavaile.

Saare sõnul oleks hea, kui eestlane võtaks rohkem omaks norralaste suhtumist. «Siin ei saa öelda, et peaks, pigem oleks hea. On vaja, et me määratleksime ennast rohkem selle riigiga seotuna, kus me elame,» märkis ta.

Kui hästi ka muud seletust ei otsiks, peitub autolippude taga tegelikult kaubandus.

Riigilippe tootva Lipuvabriku turundusjuht Karina Tõeleid tõi välja põhjuse: varem polnud Eestis võimalik osta lippe, mida saaks auto külge panna. Selliseid lipuvardaid lihtsalt ei olnud.

Nõuab vastavat käitumist

Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ütles, et lipud autodel on ka talle toonud mitmeid telefonikõnesid. Kas nii võib, küsivad inimesed.

«Põhimõtteliselt selline käitumine seadust ei riku. Kui auto külge on kinnitatud lipp, siis tuleb ka vastavalt käituda, et mitte lipuga seoses negatiivseid emotsioone esile kutsuda,» ütles Uiboaed.

Mullu jaanuaris jõustus lipuseaduse uus redaktsioon, mis oluliselt lõdvendas Eesti lipu kasutamise reegleid. Varem käsitleti lippu üksnes riigilipuna, mille autole kinnitamine polnud tavakodanikule tavalisel päeval isegi mitte lubatud.

Nüüd hakkab inimeste teadvusse jõudma, et lipp on kasutatav ka rahvuslipuna ja igaüks võib seda mõne olulise sündmuse äramärkimiseks heisata.

Lipuvabrik on paari kuuga müünud sadu autodele kinnitatavaid lippe, üldse müüb vabrik aastas kaks kuni neli tuhat erinevat sinimustvalget toodet. Sinna hulka kuuluvad lisaks riigilippudele laevalipud, mastivimplid, embleemid ja väikesed lipukesed.

Kuid tõelist lipuvaimustust on sel aastal näinud Säästumarketi kassapidajad.

Mai lõpus müügile toodud 15 000 lipu tellimus oli vormistatud ammu enne pronksöid, autolippe pole eraldi reklaamitud. Ühel hetkel hakkasid inimesed neid autodele kinnitama ja see on lipumüügile hoogu andnud.

Säästumarketi omanikfirma Rimi Eesti suhtekorraldusjuht Merike Mikk kinnitas, et autolippude kampaania tekkis iseenesest.

«Päevas müüakse Säästumarketites umbes 250 lippu, praegu on meil veel alles kümne päeva varu,» ütles Mikk.

Lipuseadus

§4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus

(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.

§9. Nõuded heisatavale lipule

(1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.

§15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine

(7) Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele.

§16. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine

Kasutamiskõlbmatuks muutunud lippu hävitatakse sündsal viisil.

Allikas: www.riigiteataja.ee