Uugla leiud pärinevad nii 11. sajandist kui ka 14. ajandist, kirjutab ajaleht Lääne Elu.  

Arheoloog Mati Mandel kinnitas, et Uugla kaeve on üks väheseid puhtalt selle aja elupaiga leide Eestis. «Siin on olnud esinduslik talu,» ütles Mandel.

Muistse üliku rikkusele viitavad savinõude killud, klaasitükid ja hõbemündid. «Mees, kellel olid 13. sajandil Lääne–Euroopa nõud, ei saanud olla lihtne inimene, vaid tähtis ülik,» ta. 

11. sajandi mündid paiknesid Mandli sõnul kõige alumises kaevekihis, 40–50 cm sügavusel, ja mitmel pool laiali. Üks Uuglast leitud münt on Inglismaalt, teine Saksamaalt ja kolmas Bütsantsist. Kaks münti on määramata.

Mandel ütles, et mulje järgi on tegemist talukompleksi, mitte üksiku hoonega. «Hoonete piirjooni me täpselt ei tea, kuid võimalik, et neid saab leidude põhjal paika panna.»

Talukohast mõnesaja meetri kauguselt leidsid arheoloogid muistse rauasulatukoha, mis arheoloog Jüri Peetsi sõnul võib olla talukohaga samaaegne. Võimalik, et talukohast leitud raudesemed pärinevad sealt.

Uugla leiud toetavad teooriat, et Eesti ülikkond kaotas oma võimu ja mõjujõu pärast Jüriöö ülestõusu. Ülestõusujärgseid esemeid pole seni Uuglast keegi leidnud.

Toimetas Mari Kamps, PM online