Meedias on viimasel ajal populaarseks teemaks Estonian Airi lendude hilinemine. See, et kohaliku praamifirma tõttu peavad tuhanded inimesed pidevalt kauem ootama, ei ületa enam uudisekünnistki. Postimees Online'i ajakirjanik Aivar Reinap leiab, et riik laseb monopoolsel Saaremaa Laevakompaniil teha kõike mida see tehab.

Käin Saaremaal suhteliselt harva ning seni pole mul praamidega erilisi probleeme olnud, kuigi paljud tuttavad kiruvad neid lõputuid järjekordi pidevalt. Viimane kogemus üle neljatunnise praamisabaga oli küll väga ebameeldiv.

Oli pühapäev, 9. juuli. Päike paistis ning miski ei reetnud, et midagi võiks untsu minna. Jõudsime autoga Kuivastu sadamasse veidi pärast kella ühte päeval. Lootsime, et kuna mingeid suurüritusi saarel ei toimunud, siis pääseme ehk kiiremini üle. Kuid paraku venis järjekord nii aeglaselt, et mandrile jõudsime alles pärast kella kuut õhtul.

Kui esimesed tunnid sabas möödusid veel muretult, siis viimased tekitasid juba pingeid. Vasakult pidevalt mööduv broneeringuga autode vool läks juba nii tihedaks, et praam, millele me ise peale mahtusime, oli juba pea täielikult erimaksuga autosid täis. Broneeringuga autosid lasti peale ka veel mõni minut enne väljasõitu.

Lootus, et 70-kroonise autopileti 50-protsendiline hinnalisa tipptunnil võimaldab viisakat ülepääsu, osutus asjatuks ehk viisaka ülepääsu eest oleks pidanud veel 50 krooni broneerimistasu maksma. Tundus, et praamifirmale on kasulik hoida järjekorda võimalikult pikana, et teenida selle arvel kopsakat lisaraha.

Sellist konkurentideta äri, kus saab ise ilma erilise vaevata kunstliku defitsiidi tekitada ning siis selle arvel karistamatult mitmekordsete lisatasudega raha teenida, naljalt ei leia.

Riik vaatab aga kõike osavõtmatult kõrvalt, justkui polekski kellegi probleem, kuidas Eesti suurimate saartega normaalne ühendus tagada. Kui näiteks konkurentsitihedal mobiilsideturul on vähemalt mingigi järelevaataja, siis monopoolses seisus praamiäri ei lähe kellelegi korda.

Tundub, justkui kardetaks Saaremaa Laevakompanii kõrgemaid dotatsiooninõudeid ning seetõttu pigistatakse ka silm nende äri koha pealt kinni.

Võib ju väita, et saartel võib käia ka jala või bussiga ning riik ei pea saari autodega üle ujutama, kuid tihti pole võimalik suurte vahemaadega Saaremaal muud moodi kui autoga liigelda. Eriti kui ka kohalik bussiliiklus pole meil just kõige arenenumal tasemel.

Võimalik ka, et Saarmaa Laevakompanii lihtsalt pooldab silla ehitust ning teeb omalt poolt kõik, et praamiliiklusest võimalikult paljudele ebameeldiv mälestus tekitada.