Senised teooriad on Napoleoni surma põhjuseks pidanud vähki või mõrva, kuid San Francisco meditsiiniuuringute keskuse värske uurimuse põhjal võib arvata, et surma põhjuseks olid hoopis Prantsuse väejuhi liiga agarad arstid, vahendab BBC.
USA teadlased avastasid Napoleoni juukseid analüüsides sealt suure koguse arseeniku jälgi, selle ravimina kasutatud mürgi liigses manustamises kahtlustataksegi tema arste.
Uuringut juhtinud patoloog ütles uute andmete kohta, et vastava teooria poolt räägivad tugevad argumendid, kuid see pole «nii seksikas» kui idee sellest, et Napoleon mõrvati.
Mitte arseenik polnud see, mis Napoleoni tappis, vaid just arstid, rõhutas patoloog.
Napoleon suri 1821. aastal 52-aastaselt Püha Helena saarel, kuhu ta pagendati pärast kaotust Waterloo all.