| Ürituse üks korraldajatest. Avatud Vabariigi programmijuht Julia Baer-Bader rõhutab, et idee lähemalt tutvustada inimestele Eesti Vabariigi sünnilugu tuli sellest, et ühiskonnas räägitakse sellest väga vähe. Noorteühingu poolt läbiviidud küsitluse andmetel ei tea 65 protsenti kodanikest Võidupühast midagi, arvates, et nii 23. kui ka 24. juunil peetakse Jaanipäeva. «Kahjuks teavad sellest pühast põhiliselt ainult need, kes lõpetasid kooli juba vaba Eesti ajal,» lisas Baer-Bader. Noorteühingu Avatud Vabariik Sillamäe esindaja Andrei Jakupov arvas, et Vabadussõjast võiks koolides rohkem juttu olla. «Näiteks paha ei teeks, kui gümnaasiumiõpilased teevad kasvõi üks kord kohustusliku ekskursiooni mingile Vabadussõjaga seotud objektile. Eriti oleks seda vaja meie Ida-Virumaa koolides, kus on üldse aeg-ajalt tunda, et Eesti Vabariik asub kusagil mujal,» sõnas Jakupov. Jakupoviga oli ühel meelel ka Avatud Vabariigi juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš, kelle andmetel pole Narva linnas ühtegi ajaloo õpetajat, kes oleks saanud oma hariduse Eestis. «Aga vaatamata sellele on tänase aktsiooni korraldajad just vene keelt kõnelevad Eesti noored. Ma leian, et ka kodanikuühendused peavad rohkem rääkima Eesti ajaloost, selleks et aidata kaasa meie ühiskonna lõimumisele ja ennetada ajaloo erinevat tõlgendamist, mis võib olla väga ohtlik ja valus meile kõigile,» ütles Kristafovitš. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |