| Kõne alguses rääkis president Rüütel edusammudest kaitseväe ülesehitamisel, mille üheks märgiks on Saaremaal toimuv Eesti esimene mereparaad. Samas ei ole Rüütli sõnul veel piisavalt sidustatud ühiskonna erinevate struktuuride koostöö riigikaitseliste ülesannete täitmisel ja liiga kergekäeliselt unustatakse varem seatud eesmärke. «NATO-koostöö arendamise kõrval on meie püsivaks riigikaitseliseks eesmärgiks totaalkaitse tõhustamine. See on väikeriigile oluline, kogu maad hõlmav kaitsestrateegia. Hõlmates valdkondi kriisivarude tagamisest kuni organiseeritud relvastatud vastupanuni, annab totaalkaitse universaalse valmiduse võidelda mitmesuguste ohtude vastu,» ütles president. Eesti kui NATO piiririik Samuti meenutas Rüütel jaanuaris Eestit tabanud suurreostust, mis näitas, et Eesti vajab enamat kui ühte kõrge väljaõppetasemega väeüksust. Kõige olulisemaks nimetas Rüütel esmase iseseisva kaitsevõime säilitamist ja arendamist, kuna Eesti on NATO piiririigina geopoliitiliselt küllaltki tundlikus asendis. «See seab ka oma spetsiifilisi tingimusi, mida saab efektiivselt täita ainult kaitsetahte kujundamise ja riigi kaitsjatele vajalike oskuste õpetamise teel. Siin on ajateenistus abinõuks, millele ma ei näe alternatiivi,» nentis president. Rüütel tervitas debatti ajateenistusest loobumise ja professionaalse armee eelistamise üle, lisades, et otsuste langetamisel ei saa aga eirata riigikaitsespetsialistide nõuandeid. «Väikeriigina saame niikuinii arvestada vaid piiratud võimekuse ja ressurssidega. Kasutada tuleb kõiki võimalusi, kaasa arvatud elanike tahet oma riiki kaitsta. Seetõttu oleks vale loobuda ajateenistusest ainult palgalistest koosnevate väiksearvuliste üksuste kasuks,» sõnas riigikaitse kõrgem juht. Presidendi sõnul pole Eestit ümbritsev välismaailm muutnud mitte turvalisemaks, vaid vastupidi. «Seepärast on vaja poliitilist kainust ning kaugele nägevat pilku, et teha riigikaitses tarku otsuseid - olgu nendeks siis ulatuslike reformide läbiviimine või üksikute väeosade tulevik,» vihjas Rüütel Pärnu üksik-jalaväepataljoni sulgemisele. Palk ei populariseeri ajateenistust Rüütel peatus lühidalt ka kaitseminister Jürgen Ligi ideel maksta ajateenijatele kuni 3000-kroonist palka. «Lubadus ajateenistuse eest palka maksta ei muuda seda iseenesest populaarseks ega suurenda tahet oma maad kaitsta. Vajalikud on sisulised meetmed, mitte lubadused,» arvas president. Rüütli sõnul on varasematel aastatel paranenud ajateenistusse kutsumise kvaliteet ja kvantiteet asendunud taandarenguga. «Vaja on leida selle põhjused ning kaaluda ka riigi nõudlikkuse tõstmist. Kuid esmalt peab kaitseväe infrastruktuuri areng kulgema plaanipäraselt ning väeosades lahendama probleemid ajateenijate olmega,» ütles president Rüütel. Rüütel tõi eeskujuna tsiviil- ja militaarstruktuuride vahelises koostöös Kaitseliitu, mis seob ühise eesmärgi nimel paljusid meie ühiskonna liikmeid ja valdkondi. Samuti kiitis Rüütel vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni Balkanile lähetatud esimeste kaitseliitlastest formeeritud rahuvalveüksuste eest. Julgeolekut ei saa importida «Seniste saavutuste eest väärib suurt tunnustust meie seast vara lahkunud Kaitseliidu ülem major Benno Leesik,» mälestas Rüütel Kaitseliidu endist pealikku. President Rüütli kinnitusel ei ole julgeolek kaup, mida saab üksnes importida, vaid seda tuleb ka ise toota. «Iga riik on selleks suuteline, kui ta tegutseb targalt ja osaleb rahvusvahelises koostöös, unustamata seejuures oma koduseid töid. Ma olen veendunud, et Eesti on just niisugune riik,» kinnitas president. «Soovin meile kõigile rahu ja tarkust, et edendada Eesti Vabariiki. Head võidupüha!» lõpetas president Arnold Rüütel oma kõne. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |
Vanemad uudised
