| |
|
 |
Küprose vanimast veinitootmispiirkonnast Erimist leitud antiiksed veinianumad.
Foto: Reuters |
|
Vahemere piirkonna esimesed veinitootjad olid Küproselt
23.05.2005 16:43
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kui maailma vanimaks veinitegemise kohaks peetakse Iraani, kust on leitud 5000 – 5500 aasta vanuseid veininõusid, siis Vahemere piirkonnas võib kõige vanemaks veinitootmise piirkonnaks pidada Küprost, vahendas Reuters.
Itaalia arheoloogid on leidnud Küproselt tõendeid, mis näitasid, et küproslased mitte ainult ei andnud maailmale veini joomise ja transportimise nõud, vaid nad olid esimesed, kes tutvustasid ülejäänud Vahemere piirkonna kultuuridele veinivalmistamise kunsti.
Itaalia arheoloogid leidsid veininõude jäänused Küprose pealinnast Nicosiast 100 kilomeetri kaugusel edelas asuvast Erimi veinitootmise piirkonnast. Veinianumatel oli kitsas suu, lai anumaosa ning koonusekujuline põhi.
Selliste veinianumate jooniseid on leitud ka Egiptuse hauajoonistelt, arheoloogide arvates egiptlased lihtsalt võtsid üle küproslaste mugavad veini transportimise anumad.
Kuigi tänapäeval pole enam võimalik öelda, kas Küprosel toodeti punast või valget veini, kalduvad arheoloogide arvamused punase veini suunas.
Lisaks joogipeekritele ja veinihoidmisanumatele on Küproselt leitud ka mosaiike, mis otseselt viitavad veinikultuurile ja veini tarbimisharjumustele.
Meemaitseline Küprose vein Commandaria jõudis Euroopasse ristisõdijate vahendusel ning seda peetakse maailma vanimaks siiani tootmises olevaks veiniks.
«Kreeklased viisid veinitarbimise massidesse, roomlased tutvustasid seda kogu maailmale ning küproslased aga näitasid, kuidas seda teha», kirjeldavad olukorda Itaalia arheoloogid.
|
