33 protsenti ehk kolmandik eelmise nädala lõpul küsitletuist arvas, et rahvahääletus tuleks korraldada kindlasti, 35 protsendi hinnangul oleks see pigem vajalik. Seega eelistab rahvahääletust 68 protsenti ehk kaks kolmandikku küsitletuist.

Kindlalt oli rahvahääletuse vastu vaid neli protsenti küsitletuist ja pigem vastu 20 protsenti ehk viiendik, selgus BNS/Faktumi uuringust.

Inimeste suhtumine põhiseadusleppe rahvahääletusse on sama, mis mullu septembris, mil seda samuti uuriti. Toona soovis rahvahääletust kindlalt 34 protsenti ning 31 protsendi hinnangul oleks see pigem vajalik.

Kindlalt oli rahvahääletusele septembris vastu kaheksa ja pigem vastu 17 protsenti uurituist.

Maiküsitlus näitas, et rahvahääletust pooldavad mõnevõrra rohkem vene keelt kõnelevad inimesed, kelle seas oli 73 protsenti neid, kes nõudsid referendumit või pidasid seda pigem vajalikuks. Eestlaste puhul oli see number 66.

Rahvahääletuse korraldamist pooldas kõigi vaadeldud sotsiaal-demograafiliste gruppide enamik.

Naistest toetas seda 70 ja meestest 67 protsenti, suuri erinevusi polnud ka elukoha või sissetuleku järgi. Nii toetas rahvahääletust 68 protsenti Tallinnas ja 63 protsenti maal elavaist küsitletutest.

Alla 2000 krooni pereliikme kohta saajate seas oli referendumi pooldajaid 69 ja enam kui 4000 krooni pereliikme kohta saajate seas 65 protsenti.

Mõni erinevus ilmnes küsitletute jaotusel vanuse ja hariduse järgi, kuigi rahvahääletuse pooldajad olid ülekaalus siingi.

18-34-aastastest pooldas rahvahääletust kindlalt või pigem kindlalt 78, 35-54-aastastest 68 ja 55-74-aastastest 58 protsenti.

Alg- või põhiharidusega inimestest oli rahvahääletuse poolt 72, keskharidusega küsitletuist 73 ning kõrgharituist vaid 58 protsenti.

Keskmisest enam on neid, kes rahvahääletust vajalikuks ei pea, haritumate ja vanemate ja suurema sissetulekuga vastajate hulgas, tõdes sotsioloog Juhan Kivirähk.

Kõige jõulisemalt nõuavad rahvahääletust põhiseadusliku leppe vastased, neist peab selle korraldamist kindlasti vajalikuks kaks kolmandikku.

Ent BNS/Faktumi uuring näitas, et ka põhiseadusliku leppe pooldajate enamik ehk 64 protsenti kaldub pigem toetama leppe panemist rahvahääletusele.

Samas näitas uuring, et 53 protsenti küsitletuist toetas leppe jõustumist ehk selle heakskiitu EL-i kõigi liikmesriikide poolt. Kindlalt oli selle vastu vaid kümnendik, ükskõikseks jättis see 22 ning vastata ei osanud 15 protsenti küsitletuist.

Leppe jõustamise toetajaid oli rohkem vene keelt kõnelejate seas, neist toetas seda 63 protsenti. Eestlaste seas oli leppe toetajaid alla poole ehk ainult 48 protsenti. Kindlate vastaste osakaal oli eestlaste ja vene keelt kõnelejate seas pea võrdne, vastavalt kümme ja üheksa protsenti.

Leppe jõustamist toetas 54 protsenti meestest ja 53 protsenti naistest, kindlaid vastaseid oli meeste seas 14 ja naiste hulgas seitse protsenti.

Põhiseadusleppe jõustamise pooldajaid oli vähem ehk 50 protsenti nooremate, 18-34-aastaste seas. 35-54-aastaste hulgas oli neid 58 ja 55-74-aastaste seas 51 protsenti.

Toetus leppele sõltus haridusest. Alg- või põhiharidusega küsitletuist pooldas seda 44, keskharidusega inimestest 51 ning kõrgharituist 63 protsenti, sissetuleku erinevused erilist rolli ei mänginud.

Seega toetaks põhiseadusleppe jõustamist pool Eesti elanikest, kuid nad tahaksid selle jõustamise poolt ka ise oma häält anda, resümeeris Kivirähk.

BNS-i tellimusel küsitles Faktum nädala lõpus 505 inimest.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5