|
Ühine jalaväepataljon on Eesti, Läti ja Leedu panus 2010. aastaks NATO
reageerimisjõududesse, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Tänavu on alustatud pataljoni staabi ettevalmistamisega, järgmisel aastal
algavad täiskoosseisuga väliõppused. Missioonivalmis peab pataljon olema 2010.
aasta esimesel poolel.
Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste simulatsioonikeskuses algas Baltpati
staabiohvitseride ühisõppus.
«Eile alustasime staabiprotseduuride kordamisega, olid korduvad õppetunnid.
Täna alustasime missioonianalüüsiga ja otsuse vastuvõtmisega,» rääkis Baltpati
Eesti kontingendi ülem major Rain Jano.
Pataljon tuleb ette valmistada, mehitada ja varustada selliselt, et see oleks
valmisolekuperioodil võimeline viie päeva jooksul liikuma kriisipiirkonda ning
tegutsema seal iseseisvalt kuni pool aastat.
Mitme riigi ühispataljone praegu NATOs ei ole.
«Esimest korda me saame näidata, et väikesed riigid võivad kokku panna
multinatsionaalse pataljoni, mis peab tulevikus olema valmis missioonideks.
Ükskõik mis juhtub, peame olema tegevusvalmis. Väga tähtis on näidata, et me
suudame teha multinatsionaalse pataljoni,» ütles Baltpati ülem major Remigijus
Baltrenas.
Baltpati juhtiv riik on Leedu, kust tuleb ligi pool pataljoni
isikkoosseisust. Kuid ka Eestile oleks see väljakutse, sest senise 200 mehe
asemel peab siis missioonivalmiduses olema 450 meest.
«Eks see on üks tõsine väljakutse. Aga teisest küljest, kui me suudame kolme
Balti riigiga näidata, et suudame produtseerida 700 tänapäevastele nõuetele
vastavat kaitseväelast, kes on valmis missioonile minema viie päeva jooksul,
siis see on niisugune tulemus, mille nimel tasub pingutada,» rääkis
kaitseminister Jaak Aaviksoo.
«See on Eesti kaitseväe ülesehitamisel samasugune prioriteet nagu Lätis ja
Leeduski. Arvan, et 2010, kui see pool aastat on läbi, oleme ühe tõsise asjaga
maha saanud, mis tõstab meie suutlikkust.»
Eelmise Balti pataljoni tegevus seiskus 10 aastat tagasi. |
