Erik Mandre: harjumuspärane varastamine
23.04.2008 00:01
Erik Mandre, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor
|
| |
|
 |
Kazaa failivahetusprogramm
Foto: Internet |
|
|
|
|
Nii nagu igasugune informatsioon, on ka suurem osa loometööst jõudnud nüüdseks internetti. Eri andmetel moodustab kaalukama osa kogu interneti infovahetusest multimeediafailide (muusika, filmide, interaktiivsete mängude, fotode, arvutiprogrammide jms) vahetus FTP serverite, P2P-arvutivõrkude ja teiste failivahetuskeskkondade kaudu. Arvutikasutajate suust kõlav hüüdlause «netist saab kõike tasuta!» peab sageli paika.
Muusika ja filmide allalaadimine internetist on paljudele arvutikasutajatele sama loomulik tegevus nagu hingamine, söömine ja kõndimine. Uuringud kinnitavad üheselt, et suurim osa kopeeritud muusikast ja filmidest pärinebki internetist. Klaster uuringukeskuse tehtud uuringu andmetel kopeerisid videoid 48 protsenti küsitletutest ja muusikat 67 protsenti küsitletutest interneti kaudu (www.autor.ee/pictures/kultmin_aruanne_15.05.07.pdf).
Kahetsusväärseks tuleb pidada asjaolu, et kaalukas osa muusikast ja filmidest kopeeritakse ebaseaduslikult. Paljud kas ei ole teadlikud või lihtsalt ei anna endale aru, et ilma autoriõiguse omaja loata muusika ja filmide kopeerimine ning levitamine on kuritegu, mille eest võib karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
Esmalt võib niisugune karistus tunduda küll karmina, aga sügavamalt järele mõeldes on sellise teo puhul tegemist teisele isikule kuuluva intellektuaalse vara vargusega. Tõsi, varguse objektiks ei ole siin mõni füüsiline ese, vaid kellelegi kuuluv loometöö, millele on antud elektrooniline vorm.
Aga kahju kannatab see isik, kellelt on varastatud loometöö, samamoodi nagu füüsilise eseme varguse puhul, sageli veel enamgi. Ometi on neid inimesi, kes lähevad poodi mõnda muusika- või filmiplaati varastama, märksa vähem kui neid, kes internetist ebaseaduslikult loometööd alla laevad. Miks?
Kindlasti on üks oluline põhjus ükskõikne suhtumine ja vähene tähelepanu loomingule, mida omakorda soosib sedalaadi õigusrikkumiste toimepanemise lihtsus – sageli piisab hiirenupu vajutusest, et muusikapala või film internetist arvutisse laadida.
Kui allalaadimine toimub üldjuhul teadlikult, siis autoriõigusi rikkuvaid faile võidakse internetis jagada ka teadmatusest. Nii näiteks on P2P-arvutivõrguga liitunud isiku arvuti sisu üldjuhul avatud ka teistele P2P-võrgu kasutajatele. Sellega seoses võib iga P2P-võrgu kasutaja üheaegselt olla nii failide allalaadija kui ka levitaja. Juhul kui objektiks on autoriõigusega kaitstud teosed, siis on isik vastutav nii teoste ebaseadusliku kopeerimise kui ka levitamise eest.
Kogu selles internetituhinas kiputakse unustama, kust see loometöö on alguse saanud ning millist jõupingutust, pühendumist ja investeeringuid on see nõudnud. Inimesed ei oska hinnata digitaalsel kujul oleva teose väärtust – kiputakse nägema vaid lõppresultaati CD plaadil või mõnes muus elektroonilises vormis ning teose väärtust seostataksegi pigem tema vormi kui sisu alusel. Iga teose ebaseadusliku allalaadimisega tekitatakse otsest kahju isikutele.
Probleemi tõsidust Eestis iseloomustab asjaolu, et Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon tuvastas 2007. aastal internetis 156 367 autoriõigusrikkumist, millest 155 906 oli seotud failivahetuskeskkondadega. 2006. aastal oli see arv 31 788. Seega on aastaga tuvastatud autoriõigusrikkumiste arv internetis kasvanud pea viis korda ning kasv tundub jätkuvat.
Nüüdseks on juba mitmed failivahetuskeskkondades autoriõigusrikkumisi toime pannud isikud läbinud kohtupingi ning võetud kriminaalkorras vastutusele. Paraku, enne kui ei muutu arusaam ja suhtumine loometöösse, ei lõpe ka varastamine.
23. aprill on rahvusvaheline autoriõiguste päev,
26. aprill ülemaailmne intellektuaalse omandi päev.
|
|
|
|
|
