Basiilikut loetakse maitsetaimede kuningaks – selle alamliigid, vormid ja sordid võivad evida 60 täiesti erinevat maitset ning aroomi. Euroopasse jõudis külmaõrn ja päikeselembeline basiilik India troopikaaladelt tänu Aleksander Suurele – esmalt hakatigi seda kasvatama Kreekas. Kreekakeelsest sõnast basilikos (kuninglik, vürstlik) tuleneb ka maitsetaime nimi. Alles möödunud aastatuhande alguspoolel levis basiilik teistessegi Euroopa maadesse, muutudes hinnatud vürtsiks nii Prantsuse kui ka Itaalia köögis.Maitseaineks kasutatakse eeskätt taime peeneid võrseid, lehti ja latvu, ent samas võib neid tarvitada arstirohuna. Erilise väärtuse annavad taimele eeterlikud õlid: aroomiteraapias tuntakse basiilikuõli kui tasakaalustavat ja närve tugevdavat, samuti ajutegevuse ning vereringe ergutajat. Basiilik leevendab ka maokatarri, seedimishäireid, põie- ja neerupõletikke ning ergutab neerude ja südame tegevust. Õhtune aniisbasiiliku tee soodustab kosutava une teket, kange basiilikuteega võib aga loputada suu- ja limaskestade haavu. Igapäevase toidu sisse võib taimelt lehti hakata näpistama siis, kui see on 15 cm kõrgune. Säilitamiseks võib basiilikut kuivatada, murdes terved oksad ja kuivatades need väikeste kimpudena varjulises ja tuuletõmbega kohas – nii säilitavad lehed oma värvi. Värske basiiliku võib ka peeneks hakkida ja hoida fooliumisse mähitult sügavkülmas. Basiilik sobib maitseks kõigile aedviljatoitudele ja asendab teisi klassikalisi vürtse, dieedi puhul ka keedusoola nii kala-, muna- kui ka lihatoitudes. See passib ka (pasta)kastmetesse, suppidesse, salatitesse, marinaadidesse, lahtistesse pirukatesse. Basiilikuga koos sobib kasutada rosmariini, kõiki vorstirohte (majoraan, pune, aedliivatee jm). Säärased segud on eriti sobilikud grillitud liha ja vorsti maitsestamiseks. Ürti võib segada ka kohupiima ja kodujuustu, samuti kruubi- ja kaerapudru sisse. Muidugi annab basiilik head maitset ka saialistele, kui seda tainasse segada. Teadma peaks, et kuumadele roogadele tuleks basiilik lisada kümme minutit enne valmimist. Ürdivõi 100 g pehmet võid, 3–5 sl hakitud basiilikut, 1 purustatud küüslauguküüs, 1 tl sidrunimahla. Soovi korral võib lisada ka tüümiani, murulauku jm. Sega koostisained ühtlaseks. Võid kasutada nii grillitud liha, leiva kui ka röstitud saiaviilu peal. Ahven
majoneesi-basiilikukastmes Basiilik annab mõnusa maitsevärvi ka kalale. 600–700 g ahvenafileed, 2 klaasi majoneesi, 1 keedetud munakollane, 1–2 küüslauguküünt, 0,5 tl soola, veidi valget pipart, 4 sl hakitud värsket basiilikut, 1 sl hakitud peterselli ja 1 sl hakitud rohelist sibulat või murulauku. Sega maitseroheline soolaga, lisa majoneesile munakollane, valge pipar, küüslauk ja maitsetaimesegu. Aseta kalafileed rasvainega määritud vormi või pannile, nahapool all, soovi korral maitsesta veel soola ja pipraga. Kalla majonees peale ja küpseta 200 °C ahjus 10–15 minutit. Kõrvale paku riisi. Pitsa kahele Tainaks 225 g nisujahu, 1 tl soola, 1 tl kuivpärmi, 1 sl oliiviõli, 6 sl leiget vett, katteks 6 õhukeseks viilutatud tomatit, 175 g õhukesi mozzarella juustu viilakaid, 2 sl hakitud basiilikut, 2 sl oliiviõli, veidi soola ja pipart. Sõelu jahu ja sool anumasse, sega hulka pärmipulber. Tee keskele auk ning vala sinna õli ja vesi. Sega puulusikaga ühtlaseks. Säti tainas jahuga kaetud tööpinnale ja sõtku umbes viis minutit, kuni see on pehme ja elastne. Pane uuesti anumasse, kata toidukilega ja lase soojas kohas umbes tunni kerkida – taina kogus peab kahekordistuma. Pane tainas uuesti jahusele lauale, sõtku veel pisut. Lõika pooleks ja rulli mõlemad tükid 5 mm paksusteks ratasteks. Pane pitsapõhjad õliga määritud ahjuplaadile ja kooluta sõrmedega servad veidi ülespidi. Kata pitsa tomati- ja mozzarella-ratastega, maitsesta soola-pipraga. Raputa peale basiilikut ja piserda üle oliiviõliga. Küpseta 230 ºC ahjus 15–20 minutit. |
