Rahvaliidu esimehe valimine tõotab tulla tasavägine 23.04.2007 22:39 BNS
Rahvaliidu uue esimehe valimine tõotab kujuneda
tasavägiseks, sest sellele kohale kandideerivaid Ester Tuiksood ja Jaanus
Marrandit toetab pea ühepalju maakonna- ja linnaühendusi. |
| |
|
 |
Ester Tuiksoo (vasakul) ja Jaanus Marrandi (paremal) on rivaalid Rahvaliidu esimehe kohale. Keskel üks kauaaegseid Rahvaliidu juhte Tiit Tammsaar. Foto: Tiina Kõrtsini/ SL Õhtuleht |
 |
|
|
Rahvaliidu pressiesindaja teatel näeks Marrandit
erakonna esimehena üheksa ja Tuiksood kaheksa maakonna- ja
linnaühendust.
Marrandi kandidatuuri on üles seadnud Ida-Virumaa,
Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Viljandimaa piirkond,
Tuiksoo oma aga Tallinna, Tartu, Tartumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Võrumaa ühendus.
Lääne ja Valga maakonna rahvaliitlased on avaldanud toetust mõlemale
kandidaadile.
Kahel ühendusel on oma seisukoht uue esimehe osas veel
kujundamata. Narva rahvaliitlased otsustavad oma kandidaadi täna õhtul, ülehomme
langetatakse otsus Harjumaal.
Rahvaliidu aseesimees, erakonna riigikogu fraktsiooni
juhtiv Karel Rüütli avaldas arvamust, et heitlus erakonna esimehe koha pärast
tuleb tasavägine. «Kuigi maakonnaorganisatsioonid saadavad kongressile erineva
arvu delegaate, on mõlemad kandidaadid kokkuvõttes võrdse kaaluga,» ütles
ta.
Rüütli märkis, et kui Marrandit on mõnel pool peetud
pigem muudatuste toojaks ja Tuiksood erakonna kauaaegse juhi Villu Reiljani
poliitika jätkajaks, siis tegelikult ei vasta selline arvamus tõele.
«Praegu oleks küll kohatu öelda, et Villu Reiljani
kõrvad Tuiksoo tagant kuidagi välja paistaksid. Arvan, et Reiljani
sissetoomisega esimehe valimistesse on üle pingutatud,» lausus ta, kinnitades,
et mõlemad kandidaadid näevad erakonna edasist arengut üldjoontes siiski
sarnaselt.
Rahvaliidule valitakse uus juht 29. aprillil toimuval
kongressil. Rüütli hinnangul oleks loogiline, et kui ühest kandidaadist saab
esimees, jätkab teine aseesimehena.
Aastaid Rahvaliitu juhtinud Villu Reiljan teatas päev
pärast riigikogu valimisi, et lahkub ametist ega kandideeri kehva
valimistulemuse tõttu enam uuesti erakonna esimeheks. Pärast Reiljani taandumist
on paljud rahvaliitlased avaldanud arvamust, et erakond vajab madalseisu
ületamiseks suuri muutusi.
Rahvaliit sai 4. märtsil toimunud valimistel
101-kohalises parlamendis kuus kohta, mida on seitsme võrra vähem kui eelmistel
valimistel. |