Tartus elav kahe lapse ema Keiu Kaljujärv ei ole saladust teinud, et üks tema lastest on lapsendatud. Kaljujärv lapsendas 2000. aastal toona vaid üheksakuuse poisi, ning kuna laps sai nii uue sünnitunnistuse kui ka isikukoodi, pidasid vanemad sellega lapsendamise protsessi lõppenuks.

Samal teemal: Juhtkiri: Kelle laps?

Rikub ema õigusi

«Nägin, et ametnik ebaleb avaldusi vastu võttes, kuid ta ei kommenteerinud esialgu midagi, aga paari tunni pärast tuli kõne, kus küsiti otse, miks on lapse sünnitunnistus mitu kuud pärast tema sündi välja antud,» rääkis Kaljujärv. Vastuse peale, et laps on lapsendatud, küsiti emalt kohtuotsust, et uurida bioloogiliste vanemate kodakondsust.

«Tundsin, et see küsimus rikub rängalt minu õigust rääkida lapsendamisest omal vabal tahtel. Seda enam, et kohtuotsus on salajane dokument, mis ka kohtukoridorides peaks liikuma ainult käest kätte ja üliturvalistes tingimustes,» rääkis Kaljujärv. Ta lisas, et kohtuotsuses ei sisaldu ühtegi viidet lapse lihaste vanematele ega nende päritolule.

Kuna aastaid tagasi läbitud lapsendamine oli pikk ja keeruline protsess, tekkis Kaljujärvel küsimus, miks peab ta nüüd seitse aastat hiljem sama tee uuesti läbi käima.

Absurdne olukord

Samuti huvitab ema, kas tema poeg on seitse aastat kasutanud Eesti riigi hüvesid, ilma et tal oleks selleks õigus olnud ja kui laps oleks 16-aastaselt ise läinud passi taotlema, kas siis oleks ametnikud esitanud talle küsimuse lihaste vanemate kohta.

«See teadmatus valitseb lapse suhtes, kes on Eestis sündinud ja kasvanud, kelle emakeeleks on eesti keel ja kelle ema ja isa on Eesti kodanikud,» on Kaljujärv nördinud.

Kaljujärv loodab, et tema jaoks alandav asjaajamine käib siiski nii kiiresti, et see ei ohusta pere esimest ühist välisreisi, mida lapsed õhinal ootavad. «Aga homme astub samasse ametkonda sisse uus ema või isa, kes elab selle kõik uuesti läbi ja ülehomme järgmine,» tõdes Kaljujärv.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna nõuniku Kairit Mägi selgitusel on sünnijärgsele kodakondsusele õigus lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik, ning ametnikel on kohustus seda kontrollida.

«Lapsendatud lapsel on see kodakondsus, mille ta sünniga sai. Lapsendamine seda automaatselt ei muuda,» ütles Mägi.

Kui selgub, et lapse lihased vanemad on Eesti kodanikud, saab laps kodakondsuse automaatselt. Kui lapsendatud on välismaalasest laps, peab lapsendaja pöörduma kodakondsus- ja migratsiooniametisse (KMA) kirjaliku taotlusega, millele tuleb lisada lapsendamise kohtuotsus. Seaduse järgi peab KMA tegema otsuse kahe kuu jooksul. Mägi sõnul on praktikas tähtajad lühemad ja otsus tehakse keskmiselt ühe kuu jooksul.

KMA pressiesindaja Anne-Maarja Olei sõnul on amet seadusega kehtestatud nõuete täitja rollis ega saa vanematele mingeid erandeid teha. «Hoolimata sellest, et inimlikust seisukohast on vanemate suhtumine mõistetav. Lihaste vanemate Eesti kodakondsuse olemasolu ei pea tõendama lapsendaja, need andmed selgitab amet ise välja,» ütles Olei.

Võimalusi piisavalt?

Kodakondsusseaduse ühe väljatöötaja riigikogu liikme Mart Nuti sõnul ei saa lapsel olla varasemat kodakondsust, kui tema identiteeti muudetakse. «Sel juhul saab laps lapsendaja kodakondsuse, seega kodakondsuse sünnilt,» ütles Nutt. Teine on lugu siis, kui lapsendatav ei ole maimuke ja tema päritolu on teada. Sellisel juhul on tal ka mõne riigi kodakondsus. Nuti hinnangul on seaduses piisavalt võimalusi korrektseks asjaajamiseks mõlemal juhul.

Arvamus

Signe Kaplan, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist:

Sotsiaalministeeriumi seisukoht on see, et kuivõrd lapsendamisel kaovad lapsel kõik õiguslikud suhted bioloogiliste vanemate ja nende sugulastega, ning nende asemele tuleb õiguslik suhe lapsendajaga, siis peaks see käima ka kodakondsuse kohta.

See, et praegune seadus seda ei taga, ei ole kindlasti lapse õiguse huvides. Vajadusele seadust muuta on sotsiaalministeerium korduvalt, kuid tulutult tähelepanu juhtinud.

Eestist välismaale lapsendamisel on ministeerium väga täpselt järginud, et oleks kohe lahendatud ka kodakondsusküsimus. Erinevalt meist saab lapsendatu Soomes ja Rootsis automaatselt oma vanemate kodakondsuse, ning Ameerikas lahendatakse see samal ajal ülejäänud asjaajamisega.

Uue ettevalmistamisel oleva perekonnaseaduse järgi pole lapsendajal õigust bioloogiliste vanemate kohta infot saada, lapsendaja ei tohigi teada, kes päris vanemad on, ega saa seega ka midagi tõestada.

Selles valguses vajab kindlasti lahendamist ka lapsendatute kodakondsuse küsimus, loodetavasti on see piisav surve seaduse muutmiseks.