Avalik kiri kaitseministrile
Eesti ülikooliprofessorid saatsid kaitseminister Jaak Aaviksoole avaliku kirja, milles juhitakse tähelepanu pronkssõduri teisaldamisega seotud riskidele ning pakutakse koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.

Ettepanek Eesti Vabariigi kaitseministrile seoses Tõnismäe mälestusmärgiga

Samal teemal: Venemaa esitas pronkssõduriga seoses Eestile protestinoodi Pronkssõduri juurde kogunes mitusada inimest  (VIDEO) Politsei kogub Tõnismäel kaevamisteks jõudu juurde Tõnismäe sõjahaua säilmete tuvastamine toimub väärikalt  (VIDEO) Ansip paneks Tõnismäe monumendile vanad tahvlid tagasi Ansip: teavitame pronkssõduri juures toimuvast Venemaad Pronkssõduri ümbrus piiratakse kaevamiste ajaks aiaga  (VIDEO) >> Veel samal teemal…

Eesti valitsus on otsustanud alustada töid Tõnismäe mälestusmärgi ümbruses ning andnud Teile volitused sellekohaste otsuste langetamiseks. Selle kirjaga tahavad allakirjutanud juhtida Teie tähelepanu mälestusmärgi ümberpaigutamisega seotud riskidele ning pakkuda koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.

Esimene risk on seotud Eesti strateegiliste huvidega. Oleme seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt. Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat. Juba täna on mälestusmärgist saanud väga oluline  Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes. Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi. Kohalikku ellu on pronksmehe saaga  toonud nii avalikud kähmlused kui ka ulatusliku rahvustevahelise arveteklaarimise elektroonilistes suhtluskanalites.

Teine risk on seotud ebarealistlike ootustega mälestusmärgi ümberpaigutamise tagajärgede osas. Lootus, et selle abil on võimalik vähendada erimeelsusi või kehtestada ajaloolist õiglust, pole meie arvates põhjendatud. Probleem pole ju pronkssõduri asukohas, vaid väga erinevates, mitmes punktis vastandlikes  ajalookäsitlustes. Ka eestlaste seas on 20. sajandil toimunu osas seinast seina arusaamu. Iseenda ajalooga äraleppimine on pikk ja raske töö, mis seisab Eestil alles ees. Sõduri nihutamine ei aita sellele kaasa, vaid kahjustab tõsiselt Eesti ühiskonna integratsiooniprotsessi ning loob piinlikke olukordi kõigile, kellel tuleb maailmale  seda otsust selgitada.  

Ülalkirjeldatud riskide leevendamiseks on erinevaid võimalusi, sealhulgas tagasipöördumine Lennart Meri kunagise idee juurde kujundada, peale säilmete identifitseerimist ja väärikat ümbermatmist,  Tõnismäele kõigi II maailmasõja ohvrite mälestuspaik. Käesoleva kirjaga soovime väljendada oma valmisolekut osaleda nii probleemide analüüsil kui ka ühises tegevuses nende lahendamisel.

Lugupidamisega,

Raul Eamets, TÜ professor                                       
Martin Ehala, TLÜ professor                                       
Mati Heidmets, TLÜ professor                                    
Tiit Hennoste, Helsinki Ülikooli õppejõud                     
Mati Hint, TLÜ emeriitprofessor                                  
Rainer Kattel, TTÜ professor                                       
Aleksander Pulver, TLÜ professor
Rein Ruutsoo, TLÜ professor                                      
Jüri Talvet, TÜ professor                                             
Peeter Torop, TÜ professor                                         
Rein Veidemann, TLÜ professor                                  
Raivo Vetik, TLÜ professor