Matemaatik Lembit Kivistik, ajakirjanik Martin Helme, teadusmagister Argo Loo ja matemaatik Tõnu Tõnso saatsid avaliku kirja Eesti presidendile, riigikogule ja valitsusele, milles nad juhivad tähelepanu, et Eesti põhiseaduse tähtsaima aluspõhimõtte kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Eesti vajab eesti rahvuse ellujäämise strateegiat

Eesti Vabariigi põhiseaduse tähtsaima aluspõhimõtte kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

On aga üldteada, rahvastikustatistikale tuginev tõsiasi, et eesti rahvust ähvardab kadumine, sest eestlaste arvukus väheneb kiiresti, sündimus on viimased 15 aastat tugevasti allapool rahvaarvu taastetaset ja on  karta, et tagasi selle tasemeni enam ei jõutagi.

Mida selline olukord kaasa toob, on oma intervjuudes ja artiklites juba ammugi veenvalt põhjendanud demograaf Kalev Katus – vt nt «Kalev Katus: Kui Eestis sündimus ei tõuse, siis me rahvana kaome», EPL 20.11.04, jmt. Seda ohtu on korduvalt püüdnud oma lugejatele võimalikult lihtsal viisil ära seletada ka Rein Taagepera: «Demograafiline vetsupott» (EPL 30.08.05), «Rahvaarvuluule» (EPL 11.05.06) jt.

Neid artikleid tähelepanelikult lugenuile on öeldu loodetavasti ka kohale jõudnud. Leiame, et mainitud autorite põhjendused on igati usaldusväärsed.

Rein Taagepera arvutuste kohaselt on jäänud veel vaid 5 aastat sündimuse tõstmiseks taastetasemele, muidu hääbumisest pääsu pole («Viis aastat armuaega», EPL 29.12.06). Sealjuures peab autor oma artiklites silmas eestlaste arvukuse säilimist oma riigis tasemel, mis võimaldab säilitada eestikeelse kõrgkultuuri ja kõrghariduse.

Tegutseda tuleb kohe

Niisiis on eesti rahvuse eksistents küsimärgi all. Ähvardav katastroof ei tule üleöö, vaid pikkamööda – nii et me peaaegu ei märkagi selle kohalejõudmist –, kuni olemegi endale vee peale tõmmanud. Midagi väga tõhusat oleks selle 5-aastase armuaja jooksul vaja ette võtta ja ära teha. Uuele valitsusele ja Riigikogu koosseisule on see väga tõsine väljakutse.

Näib, et enamik hääbumise teemal sõnavõtjaid peab eesti rahvuse ainsaks päästerõngaks ja säilimise tingimuseks eestlaste sündimuse kiiret tõusu rahvaarvu taastetasemele.

Paljud peavad aga piisavaks Eestis positiivse iibe saavutamist. Viimase kohta ütleksime kohe, et Eesti iive tähendab kogurahvastiku iivet ja sellega pole meie arvates erilist muret, sest lähikümnendeil Eestisse elama asuvad kõrgema iibega rahvaste esindajad tõstavad selle nagunii positiivseks.

Samal ajal jääb eestlaste iive tõenäoselt veel kauaks ajaks negatiivseks. Ja isegi kui see lõpuks tõepoolest positiivseks peaks tõusma, jääb ta väiksemaks muulaste omast, mis tähendab eestlaste osakaalu (protsendi) edasist langust. 

Positiivsest iibest ei piisa

Eestlaste sündimuse kiire tõus praegusele taastetasemele on küll tarvilik, isegi karjuvalt hädavajalik, kuid sellest ei piisa. Sest ka siis, kui õnnestuks taastetase saavutada või kui iive Eestis tõuseks positiivseks, poleks ikkagi tagatud eesti rahvuse püsimine.

Rõhutame, et tagamiseks on vaja veel vähemalt üht väga olulist tingimust: eestlaste osakaal kogurahvastikus peab jääma märksa kõrgemale kriitilisest 50 % piirist. Kui osakaal langeb sellest allapoole, järgneb varsti vähemusse jäämine ka valijaskonnas ja Riigikogus.

See omakorda tähendab raskeid probleeme, mis kaasnevad ees ootava multikultuurse riigiga, kus põhirahvus on vähemuses – vt kas või Urmo Kohv: «Abitud hollandlased võitlevad sisserändajate jõukudega», PM 09.04.07.

Piir sisserändele

Eestlaste arvukuse pikaajalise kahanemise ja välispärtiolu rahva suure osakaalu tõttu on tingimata vaja piirata muulaste sisserännet, ja mitte ainult nn kolmandatest riikidest, vaid ka kõigist ELi liikmesriikidest. Praegu piirab seadusandlus kvootide kaudu Eestisse sisserännet vaid väljastpoolt ELi (lisaks ELile ei piira ka Jaapanist ja USAst). Sisserännet kolmandatest riikidest saab Eesti piirata ka edaspidi.

Pikemas perspektiivis muutub aga määravaks sisseränne Euroopa Liidu liikmesriikidest –   analoogiliselt omaaegsele sisserändele Nõukogude Liidu liiduvabariikidest. Näiteks pole kahtlust, et euroliiduga liitumissoovi deklareerinud Türgi ja Ukraina teatud aja möödudes sinna ka võetakse. Türklaste liikuvuses pole kahtlust kas või Saksamaa näite varal. Ukrainlasi võib prognoosida meile enamgi, seda soodustab võimalus leida venekeelne töökeskkond ja juba praegu arvukas kaasmaalaskond.

Seetõttu on lisaks vaja piirata muulaste sisserännet ka ELi liikmesriikidest. Paraku pole see liitumislepinguga võetud kohustuste tõttu võimalik. Samas on piiranguteta sisserände korral lootusetu eestlaste osakaalu säilitada või tõsta, sest isegi mõõdukas sisseränne tõstab muulaste  arvu ja kahandab sellega eestlaste osakaalu. Osakaalu langusele aitab kaasa eestlaste suur väljaränne teistesse riikidesse.  

Eesti Vabariigi täitmata kohustus

Rahvahääletusel 14.09.2003 vastu võetud põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.

> Loe edasi