Leht: Vene võimud ei hakka ajakirjaniku surma uurima
23.03.2008 20:29
BNS
Vene uurimisorganid keeldusid kolmandat korda algatamast kriminaalasja 2003. aastal salapärasesse haigusesse surnud ajakirjaniku, seadusandja ja inimõiguslase Juri Štšekotšihhini surma asjaolude uurimiseks, vahendas pühapäeval raadiojaam Ehho Moskvõ.
|
| |
|
 |
Foto: Egert Kamenik |
|
|
|
|
«Lõplikke järeldusi pole me paberkandjal veel kätte saanud, ent seda, et kriminaalasja algatamisest keelduti, uurija meile teatas,» ütles Ehho Moskvõle Novaja Gazeta peatoimetaja asetäitja Sergei Sokolov, vahendas Interfax.
«Väidetavalt suri Štšekotšihhin salapärasesse haigusesse, mille põhjus on teadmata,» lisas ta.
Sokolovi sõnul algatasid uurimisorganid kolmanda kontrolli Štšekotšihhini surma asjaolude uurimiseks 2007. aasta oktoobris ning see lõppes eelmisel nädalal. Kontrolli tulemuste põhjal langetatakse otsus kriminaalasja algatamise või mittealgatamise kohta.
«Ehkki seekordne kontroll kestis erinevalt ülejäänutest piisavalt pikka aega, oli ka sel korral sama tulemus,» märkis Sokolov.
Interfaxi käsutuses ei ole seni uurimisorganite ametlikku kommentaari.
Eelmise aasta oktoobri lõpul kirjutas ajaleht Kommersant, et Vene prokuratuuri uurimisvalitsus, mis kontrollis Štšekotšihhini surma asjaolusid, peab võimalikuks, et ta suri radioaktiivse aine mürgituse tagajärjel.
Lehe sõnul märkisid uurimisvalitsuse töötajad, et kui Štšekotšihhin 2003. aastal suri, siis seda hüpoteesi isegi ei esitatud, ent endise luureagendi Aleksandr Litvinenko surm sundis uurijaid paralleele tõmbama.
Uurimisvalitsuse töötajate kinnitusel on Štšekotšihhini surmaga lõppenud haigus väga sarnane Litvinenko surmanud polooniumimürgitusega.
«Mõlema kannatanu surm leidis aset «aeglase kustumisena» - just nii kirjeldavad meedikud kiiritushaiguse kulgu,» kirjutas väljaanne.
Štšekotšihhin valiti riigiduumasse Jabloko nimekirjas. Alates 1996. aasta juulist tegutses Štšekotšihhin ajalehe Novaja Gazeta toimetaja asetäitjana. Samuti oli ta inimõiguskeskuse Memorial üks juhtidest.
Štšekotšihhin suri 2003. aasta 3. juuli ööl keskkliinikumi reanimatsiooniosakonnas, surma esialgseks põhjuseks arvati olevat allergilist sündroomi.
Ajakirjanik tundis end halvasti juba 16. juunil, ent sõitis sellest hoolimata komandeeringusse Rjazani. Naastes hakkas tal halvem ning 21. juunil viidi ta raskes seisundis haiglasse.
Štšekotšihhin oli ennekõike tuntud iseseisvaid uurimisi korraldanud ajakirjanikuna. Riigiduumas töötas ta julgeolekukomitee aseesimehena ning tegeles Tšetšeenias pantvangi võetud inimeste vabastamise küsimustega, samuti Vene armee ning tsiviilelanikkonna olukorraga vabariigis. |
|
|
|
|
