Äripäeva hästiinformeeritud ajakirjanik helistas mulle pühapäeva õhtul ja küsis, kas ma ostaksin Ekspress Grupi aktsiaid. «Peab kaaluma,» vastasin. Täpsemat vastust oli võimatu anda, sest alles järgmisel päeval avalikustas Ekspress Grupp aktsia hinna ja ostutingimused. Nüüdseks olen asja kaalunud. Paraku ei ole Äripäeva ajakirjanik enam helistanud.

Muidugi on meediaäri perspektiivikas. Vastupidist väites saeksin oksa, millel ise istun.

Niisama loomulik on meediaettevõtte börsileminek. Meie emafirma Schibsted astus selle sammu juba 1992. aastal. Tavaline on seegi, et majandustulemustest rohkem võib börsi mõjutada mulje, mille ettevõte endast loob.

Ekspress Grupp teab seda hästi ning püüab end praegu võimalikult suureks rääkida: reklaamides, avalikes esinemistes, teenindavate ajakirjanike abiga.

Kellele maitseb A. LeCoqi õlu, sellele ei lähe korda Saku kuulutus, et nemad on Eesti suurimad õlletootjad. Seepärast võiks väite «Oleme suurim meediakontsern!» peale lihtsalt muiata.

Aga asi on tõsisem, kui vildaka turueksponeeringu abil loodetakse liigutada sadu miljoneid kroone. Kindlasti väärivad võimalikud investorid mitmekülgsemat ettekujutust meediaturul toimuvast.

Suurimast suurem

Eestis on ainult üks väljaanne, mille tegevjuhid ja seeläbi käekäik on Ekspress Grupi määrata – Eesti Ekspress. Mitte üheski ülejäänus ei ole Ekspress Grupil kontrollipositsiooni. Seepärast sõltub Ekspress Grupi äriedu suurel määral koostööst partneritega.

Ekspress Grupi peamiseks partneriks ja samas konkurendiks on Eesti Meedia.

Võrrelgem kahte gruppi. Kui 50:50 osalusega ettevõtted (Ajakirjade Kirjastus, SL Õhtuleht) kõrvale jätta, siis jääb Ekspress Grupile alles terve Ekspress, pool Päevalehte, veerand Linnalehte. Eesti Meediale kuuluvad Postimehe eesti ja -venekeelne väljaanne, Pärnu Postimees, Valgamaalane, enamik Virumaa Teatajast, pool Linnalehte, Sakalat ja Järva Teatajat.

Võime liita kokku tiraažid, lugejate arvud või reklaamikäibed – mitte ükski arvutus ei anna Ekspress Grupi juhatuse esimehele Priit Leitole alust väita, et tema kontsern on Eesti suurim trükimeediaettevõte.

Kas vahekorrad muutuvad, kui käsitleda meediat laiemalt? Meie grupile kuulub sada protsenti Eesti suurimast telekanalist Kanal 2 ja 34 protsenti raadiofirmast Trio (Elmar, Kuku, Uuno). Ekspress Grupile – kriips.

Edu pole Ekspress Gruppi saatnud ka internetis. Postimees Online’il on peaaegu kaks korda enam külastajaid kui Eesti Päevalehe võrguväljaandel.

Konkurents Leedus

2004. aastal ostsid Ekspress Grupp ja Schibsted kaks võrdse suurusega Leedu ajakirjafirmat. 2006. aastal oli meie Leedu-firma käive konkurendi omast peaaegu kaks korda suurem; meie kasum oli 13 miljonit krooni, konkurendil nullilähedane.

Kahe aastaga kasvatasime kümnetuhandelise trükiarvuga kuuajakirja Zmones nädalaajakirjaks, mille tiraaž on 145 000 eksemplari. Zmones on ainus ajakiri Balti riikides, mille tiraaž on üle saja tuhande.

Ekspress Grupp on Leedus piirdunud üksnes ajakirjade kirjastamisega. Schibsted on liikunud edasi. Praegu kuulub meile tasuta päevaleht 15 minutas, mis on tõusnud suurimaks leheks Vilniuses ja Kaunases; juhtiv tabloidleht LT, mida anname välja koos Leedu suurima meediakontserniga Lietuvos Rytas; Leedu suurim kuulutuste portaal Autoplius.

Auditeerimata tõde

Mis seob Eesti Meediat (rahvakeeli Postimehe grupp), Kanal 2 ja eelnimetatud nelja Leedu ettevõtet? Kõigi nende omanikuks on Schibsted. Kõiki neid koordineerib holdingfirma Schibsted Baltics.

Igapäevatöös näevad Ekspress Grupi juhid Schibstedi tegevust Baltikumis tervikuna. Aeg-ajalt isegi kaebavad Schibstedi liigse domineerimise peale.

Nüüd, mil oma aktsia atraktiivsemaks muutmiseks tuleb iseennast tugevamana näidata, jäetakse Kanal 2 ja Schibstedi Leedu ettevõtted võrdlustest lihtsalt välja. Samas liidab Ekspress Grupp oma käibega kõik, mis võimalik (nii kohaliku raamatukaubanduse kui Leedu ajakirjad).

Milliseid skeeme firmade võrdlemiseks keegi ka ei kasutaks, kõik need jäävad oletuslikuks. Seda põhjusel, et Ekspress Grupp soovib minna börsile 2006. aasta auditeerimata majandustulemustega. Läbipaistva ärielu alustamine ei tule kergelt.

Rahvuslik kaart

Kahju, et Hans H. Luik on taas kord asunud vastandama kohalikul ja välismaisel kapitalil põhinevat meediat. Esimene toetavat demokraatlikku Eesti sõna, teine viivat vaid kasumi Oslosse või Stockholmi.

Norra Schibsted ostis AS Eesti Meedia aktsiad 1998. aastal. Üheksa aasta jooksul pole norralased Eestist välja viinud ainsatki senti. See-eest on Schibsted investeerinud Eestisse sadu miljoneid kroone. Kui palju raha on Luik kas või meie ühisfirmadest dividendidena välja võtnud, jäägu tema öelda.

2001. aastal ostis Hans H. Luik oma aktsiad rootslastelt tagasi. Seda otsust on hiljem peetud justkui rahvuslikuks kangelasteoks. Päris palju inimesi teab siiski ka seda, et pärast tagasiostu sõitis Hans H. Luik Helsingisse ja Oslosse, et alustada läbirääkimisi Sanomati ja Schibstediga samade aktsiate edasimüügi üle. Korraliku vaheltkasu eest muidugi.

Diil ei õnnestunud. Kõigi õnneks.

Kui raha rahvuslikkus oleks meediaäris edukuse argument, siis ei julgeks küll koos Ekspress Grupiga väljapoole Eestit investeerida. Lätlased ja leedulased peaksid ju kartma, et Luik sunnib neid eesti keeles kirjutama.

Võtta või jätta

Kui Äripäeva ajakirjanik nüüd uuesti helistaks, mida ütleksin?

Tunnistaksin, et Hans H. Luik on väga nutikas mees. Näib, et ta on tõepoolest õnnesärgis sündinud. Iseasi, kas selle särgi sees jagub pikaajalist õnne ka tuhandetele väikeaktsionäridele.

Pigem nõustun analüütikutega, kelle väitel on Ekspress Grupi aktsia ülehinnatud. Tänapäeval kujundab meediaettevõtte väärtuse eelkõige tema positsioon internetis. Ekspress Grupi asend selles vallas on Eestis nõrk, Leedus ja Lätis olematu.

Ometi, Ekspress Grupil on potentsiaali. Firma tegevjuht on asjalik ja ambitsioonikas. Turul on piisavalt investeerimisvõimalusi.

Aga on ka üsna terav konkurents. Eriti trükitööstuses. Ekspress Grupp teatas, et paigutab osa emissioonist laekuvast rahast Printalli. Varem oli Schibsted Balticsi nõukogu otsustanud investeerida Kroonpressi 2007. aastal 170 miljonit krooni. Moodsad trükimasinad ei pruugi tingimata põhjustada teineteiselt teki äratõmbamist. Printall on keskendunud rohkem Venemaa, Kroonpress Põhjamaade klientidele. Kumb võidab? Eesti meedia.

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 4.43