Ühes on kaitseminister Jürgen Ligil tuline õigus – praegu riigi pooltele ajateenijatena kaitseväes oma kohust täitvatele noortele meestele makstav igakuine tasu on liiga väike. Seda 150 krooni, mis reamees praegu kuus saab, on piinlik nimetada isegi taskurahaks. Ning see summa on olnud sama väike juba peaaegu kümme aastat. Ajateenijaile makstav tasu peaks olema piisav, et sõita paar korda kuus oma teenistuskohast koju ning tagasi ja et ajateenija saaks endale väeosa kohvikust lubada väiksemat meelehead. Nii võiks reamehest ajateenijale makstav igakuine tasu olla senisest kindlasti viis-kuus korda suurem.Kuid kaitseministri nädalatagune idee, et ajateenija nn palk peaks olema võrdne alampalgaga ehk 3000 krooni, tundub olevat selge liialdus. Kaheksa kuni 11 kuud vältava ajateenistuse kestel tagab riik ajateenijaile korraliku toidu, tasuta rõivad ja eluaseme ning arstiabi. Eestis on palju inimesi, kelle igakuine sissetulek on kas võrdne alampalgaga või pisut enam 3000 kroonist, millest tuleb tasuda nii eluaseme, söögi kui muude kulutuste eest, ennekõike aga maksta makse kaitseväe ülalpidamiseks. Oma ettepanekut õigluse jaluleseadmisega põhjendava Ligi plaan on neid madalapalgalisi Eesti elanikke silmas pidades äärmiselt ebaõiglane. Eile riigikogu küsimustele vastates ei soovinud Ligi aga ajateenijate tasu siduda enam alampalgaga, vaid reamehest kaadrikaitseväelase astmepalgaga. Mullu oli selleks 3300 krooni. Raha iga aasta ajateenistusse kutsutavale 2500 mehele sellise tasu maksmiseks lubas Ligi leida kaitseministeeriumi eelarvest. Sellega lööks kaitseminister uppi Eesti kaitsejõudude arengukavad, kus iga kroon on aastani 2010 juba ära planeeritud. Ajateenijatele 3000-kroonise kuupalga maksmine tähendaks aastas umbes 100 miljoni kroonist kulu, mis saab tulla ainult millegi muu arvelt: olgu selleks siis sidevahendite, relvastuse, sõidukite soetamine või nende samade ajateenijate kasarmud. Peamine on aga see, et ajateenijaile kaadrikaitseväelasest reamehe palga maksmisel tekitaks Ligi «tagaukse» kaudu palgaarmee. Järgmiseks oleks juba lihtne teatada üleminekust kutselisele armeele, mille läbisurumisest näib kaitseminister olevat teinud oma peamise eesmärgi. See on salaamitaktika, härra minister! Eesti riigikaitse seniste aluste viil viilu haaval õhemaks lõikumine. Ning sellel eesmärgil pole enam mingit pistmist ajateenijate suhtes «õigluse» jalule seadmisega.
|