Olgu majanduskasv riigis kiire või aeglane, riigikogu liikmete ja presidendi töötasu teeb iga keskmise palga tõusuga automaatselt kena hüppe. Parlamendis tähendab see ka kuluhüvitiste paisumist ja osa ajakirjandusest saab taas vahendada, milliseid järjest kallimaid jooke (koos valijatega) mekitakse, mida neile toidupoest ostetakse, ning arvustada Toompea üha uuenevat autoparki. On korduvalt öeldud ja seda võib siinkohal korrata – riigijuhid ja tippametnikud saagu väärilist töötasu. Ent mõningate teiste samaaegsete sõnumite taustal tekitavad indekseeritud palgad siiski küsimusi.Osa palku paisuvad ajal, mil rahandusministeerium muretseb, et töötasu kasvab kiiremini kui tööviljakus ning nii see jätkuda ei saa, sest ettevõtete kasum väheneb. Ajal, mil Eesti Pank manitseb riiki kulusid koomale tõmbama. Ajal, mil peaminister võtab keskpanga avalduse tuules jutuks, et avaliku teenistuse palgafondi võiks teatud ajaks külmutada. Keskmine palk võiks siin vähemalt keskmist mõtteainet pakkuda.
|
