Ellipsiga on piiratud ala, kust teadlased VIRGOHI21leidsid Foto: EPA

Cardiffi ülikooli juhitavate teadlasterühma väitel on tegemist esimese omataolisega, mille astronoomid seni avastanud.

Valgusetu galaktika on suure massiga piirkond universumis, mis pöörleb sarnaselt galaktikatele, kuid ei sisalda ühtegi tähte.

Omapärane galaktika avastati Cheshire’is ja Puerto Ricos paiknevate raadioteleskoopide abil ning see asub 50 miljoni valgusaasta kaugusel.

Tundmatut ainet, mis arvatakse selliseid tumedaid galaktikaid koos hoidvat, nimetavad teadlased «pimedaks mateeriaks» ning seni teatakse selle omadustest väga vähe.

Viis aastat kestnud töö käigus uurisid astronoomid vesinikuaatomite levimist üle universumi, milleks jälgiti galaktikate pöörlemist ja kiirust, millega nende osised liikusid.

Neitsi tähtkujus olevat galaktikaterühma uurides märkasid teadlased aga vesinikuaatomite hulka, mis ületas sadu miljoneid kordi Päikese massi.

Teadlased panid salapärasele galaktikale nimeks VIRGOHI21.

Sarnaseid objekte on varemgi täheldatud, kuid lähemal uurimisel selgus, et need sisaldasid siiski tähti või olid kahe kokku põrkunud galaktika jäänused.

VIRGOHI21 puhul ei ole Suurbritannia, Prantsuse, Itaalia ja Austraalia teadlastest koosnev meeskond aga seni ühtegi nähtavat märki tähtedest avastanud, samuti ei ole läheduses täheldatud galaktikaid, mis viitaksid kokkupõrkele.

«Kiiruse järgi me mõistsime, et VIRGOHI21 on tuhat korda tihedam kui täheldatud vesinikuaatomite alusel arvata võiks,» ütles dr Robert Minchin Cardiffi ülikoolist.

«Kui see oleks tavaline galaktika, siis oleks ta üsna hele ning nähtav ka hea amatöörteleskoobiga.»

Astronoomide sõnul on seoses Maa lähedusega Päikesele universumi tumedaid ja peidetud objekte raske uurida.

Tegemist on aga teadlaste jaoks olulise läbimurdega, kuna kosmoloogiliste mudelite abil on avastatud, et tume materjal on viis korda tihedam kui see materjal, millest koosneb kõik, mida me näeme või katsume.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.91