Samal teemal: Muinsuskaitse liitub komisjoniga

Praegu lume alla mattunud esinduskalmistu ülevaatuse võtab tõenäoliselt peagi käsile asjatundjatest koosnev erikomisjon, kelle peatähelepanu on pööratud haudadele, mida pole juba aastaid hooldatud.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare kirjast, mille ta veebruari alguses kultuuriminister Urmas Paetile saatis, selgub, et täpsemalt plaanitakse likvideerida omasteta nõukogude kangelaste ja nomenklatuursete töötajate hauad.

Sellega seoses tegigi Savisaar kultuuriministrile ettepaneku moodustada spetsialistidest komisjon, et kultuuri- ja muinsuskaitsealuste hauaplatside nimekiri uuesti üle vaadata ning otsustada, milliseid haudu säilitada.

Linn ootab toetust

Komisjon peab otsustama, milliseid haudu võib kasutada pealematmisteks. Samasugust praktikat kasutatakse teistel kalmistutel, hooldamata hauaplatsi võib uuesti kasutusse anda 15 aastat pärast eelmist matust.

Et aga Metsakalmistu puhul on tegemist surnuaiaga, kuhu on maetud kogu Eesti suurisikud, siis loodab linn, et riik aitab neil omasteta haudu hooldada ning ka otsustada, mida teha teistega.

Säilitamise küsimus puudutab näiteks punalipulise laevastiku vanemseersanti P. J. Halturinit, kes maeti 1945. aastal kirjanike künkale. Seda, kuidas meremees Eduard Vilde, Albert Kivikase ja teiste kirjameeste naabrusesse sattus, ei tea täna keegi. Kalmistu registriraamatus on tema nime taha tehtud vaid märge «maetud omavoliliselt».

Samas kalmistu vanas ehk B-osas asuval kirjanike künkal on teisigi haudu, mille hauaplaadil seisab graniiti raiutud viisnurk. Neist ühe all puhkab näiteks ENSV riikliku plaanikomisjoni loal maetud Sergei Larionov oma naisega. Sarnaselt Haturiniga pole kalmistul ka nende omastega kontakti.

Koristamata hauad

Linnaettevõtte Tallinna Kalmistud juhataja asetäitja Olav Kirsel võib kalmisturaamatut lehitsedes nimetada pea kõiki omaaegseid jõu- või võimustruktuure, kelle taotlusel või loal on inimesi Metsakalmistule maetud.

Samas rõhutab Kirsel, et pole oluline, kas riikliku matuse on korraldanud kunagine ENSV kohaliku tööstuse ministeerium või Rahvakomissaride Nõukogu. Kirseli sõnul on oluline see, et hauad oleksid hooldatud, sest Metsakalmistul käib tuhandeid turiste.

Tallinna Kalmistud reeglina omasteta haudade eest ei hoolitse. Linnaettevõtte ülesanne on vaid hea seista selle eest, et kalmistu teed oleksid korras, muru hauaplatside ümbert niidetud, kabel puhas ja seda ümbritsev hekk pügatud.

Metsakalmistu kannab veel hoolt valitsuse künka eest, kus on teiste seas ka president Konstantin Pätsi ja tema pere matmispaik. Samuti hoitakse korras neid haudu, mis on võetud kultuuri- või ajaloomälestisena riikliku kaitse alla.

Ülejäänud platse hooldab kalmistu vaid tellimusel, nagu seda tehti näiteks veel mõned aastad tagasi loomeliitude kalmudel. Nüüd hoolitsevad kirjanikud ja kunstnikud oma suurmeeste haudade eest ise.

Kirjanike liidu esimees Mati Sirkel ütles, et nad on oma küngaste hooldamiseks palganud erafirma, mis aga ei pea hooldama mingil põhjusel samasse maetud võõraid haudu.

«Seersant Halturinit me muidugi oma vastutusele ei võta, hoolitseme ainult oma kirjanike eest,» märkis Sirkel. «See on Metsakalmistu ning antud juhul ka Tallinna linna probleem, kui sinna on aegade keerises teisi inimesi sattunud.»

Ka kultuuriminister Urmas Paet nentis, et nad on valmis Tallinnaga rääkima vaid muinsuskaitse alla võetud haudadest ja kultuuritegelaste kalmudest, mille eest omaksed ei hoolitse.

«Kuna Tallinn on sellise probleemi tõstatanud, siis muidugi pooldame komisjoni moodustamist ja selle töös osalemist,» lisas Paet.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4